/nginx/o/2008/03/28/29472t1ha938.jpg)
Kultuurkapital nõuab üle poole miljoni krooni tagasi 30 toetusesaajalt, kes ei ole saadud toetust sihtotstarbeliselt kasutanud või pole õigeaegselt oma aruannet esitanud.
Kultuurkapital nõuab tagasi pool miljonit krooni toetusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe sõnul on nende menetluses praegu 30 tagasinõuet kogusummas 514 082 krooni, lisaks sellele ajab Julianus Inkasso taga 18 vanemat võlga kokku 262 000 krooni ulatuses. Võlad on pärit mullu ja tänavu saadud toetustest.
«Sihtstipendiumide puhul ootame lepingute järgse stipendiumide kasutamise tähtaja möödumisel 1 kuu jooksul aruannet. Kui aruanne ei saabu õigeaegselt, satub stipendiumi saaja aruandevõlglaste nimekirja,» kirjeldas Altmäe protseduuri.
Korduvate meeldetuletuste ignoreerimise korral esitab kultuurkapital tagasinõude ja kuni nõuet pole rahuldatud, peatatakse stipendiaadile ettenähtud väljamaksed ning välistatud on ka uue toetuse saamine.
Raha nõutakse tagasi ka siis, kui toetusesaajal on küll aruanne esitatud, ent selgub, et kas kogu summa või osa stipendiumist on kasutatud mittesihipäraselt. «Siis esitame tagasinõude mittesihipärase stipendiumiosa ulatuses. Sellistel puhkudel on üksikud juhud, kus vääralt kasutatud stipendiumi tagasisaamiseks kulub kaua aega,» rääkis Altmäe.
Näiteks tõi ta juhtumid, kui eraldus on tehtud välismaal toimuval üritusel osalemise transpordikulude katmiseks ja hiljem selgub, et see raha kulutati välismaal enda toitlustamise või muudeks kulutusteks, mida kultuurkapital ei saa aktsepteerida.
«Samuti, kui transpordikulude osakaal osutus reaalselt väiksemaks, kui oli stipendium ja ülejäänud stipendiumiosa meile tagasi ei kanta, siis meie küsime selle osa rahast tagasi,» lisas juhataja.
Probleemid tähtaegadest kinnipidamisega
Rohkem on tema sõnul aga probleeme stipendiumide kasutamise tähtaegadest kinnipidamise ning õigeaegse aruannete esitamisega. Aruandevõlglasi on kokku 207 - 15 maakonna peale 106 ja kaheksa sihtkapitali peale kokku 101.
36 inimest on aruande võlgu juba 2008. aastast. «Enamikule oleme esitanud tagasinõude ja selle kohustuse mittetäitmise korral esitame materjalid inkassofirmale,» lisas kulka juht.
Samas rõhutas Altmäe, et möödunud aastal oli aruande kohustusega sihtstipendiumilepinguid kokku 5601 ja tänavu juba 5094, seega võib öelda, et aruandevõlglaste arv on väga väike.