/nginx/o/2009/10/08/247384t1h145b.jpg)
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor Tiina Ann Kirss peab tänavuse Nobeli kirjanduspreemia minekut Rumeenia päritolu saksa kirjanikule Herta Müllerile üllatavaks, ent peab tema teoseid ka eesti keelde tõlkimiseks igati vääriliseks.
Kirjandusteadlane: Müller on väärt ka eesti keelde tõlkimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen põhjalikumalt lugenud Mülleri varasemat teost «Herztier» ehk südameloom, mis teadvustab Rumeenias elava saksakeelse vähemuse teadvust ja teeb seda Ceauşescu totalitarismi tingimustes. Selles teoses on nii isikliku vabaduse kui kirjandusliku sõpruskonna temaatika,» rääkis Kirss.
«Iga tegelane saab mingil määral traagiliselt lüüa, kas eksiilis või kodus. Seega võib pealiskaudne lugeja öelda, et see on teos totalitaarse režiimi hinnast. Tegelikult tõstatab see aga küsimuse, et teatud tingimustes ei ole eksiil väljapääs.»
Mülleri esimene romaan, mis ilmus tema Saksamaale põgenemise järel, oli «Rebane oli ükskord jahimees», kuid esimene võõrkeeltesse tõlgitud ja seejärel ka paljusid kirjandusauhindu võitnud romaan oligi seesama «Herztier».
Kirsi sõnul esindab Müller kirjanikkonda, kes kirjutab küll saksa keeles, kuid kuuludes ise saksa vähemusse, lõi suuri laineid, sest kirjutas teise nurga alt.
Samuti on Müller kirjutanud mitmeid romaane, ka nii-öelda autobiograafilisi tekste, näiteks «Ühel jalal reisija». «Kuid sel juhul teeb ta seda alati teatud valvsusega, sest päriselt kõike reeta ei tohiks, arvestades neid tingimusi, milles ta olnud on,» lausus Kirss.
Väärt eesti keelde tõlkimist
Tema arvates on Mülleri teosed kindlasti väärt ka eesti keelde tõlkimist, esmajärjekorras ehk seesama «Südameloom».
«Et oma esimeses romaanis käsitleb ta totalitaarset ühiskonda, siis mõned signaalid on meile seal tuttavad ja haakuvad meie jaoks Vene ajaga,» arvas Kirss.
«Eesti kirjandusest ei julgegi ma võrdlusalust välja pakkuda. Resoneerimisvõimalusi on ehk Ene Mihkelsoni loominguga - neil on sama teemadering, poeetilisuse lävel kõndimine ja laetud proosa.»
Kirsi sõnul üllatas teda natuke Mülleri Nobeli preemia võit. «Ma ei ole küll selle preemia poliitikaga väga kursis, aga olen märganud, et mõnedel aastatel on võitjad olnud väga konservatiivsed. Sageli on preemiad läinud ka vanema põlvkonna esindajatele, aga Müller on ju väga noor.» Kahtlemata on aga tema sõnul Müller saksa kirjanikkonnas eriline.
Rootsi Akadeemia teatas täna, et tänavune Nobeli kirjanduspreemia läheb 56-aastasele Müllerile diktatuuriaegse elu tõetruu kujutamise eest.