Katse kujutada glamuuritaride reaalset elu

, filmiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Septembrinumber».
«Septembrinumber». Foto: Kaader filmist

Oma dokumentaalfilmis  «Septembrinumber» («The September Issue») lahkab R. J. Cutler moeajakirja Vogue 2007. aasta septembrinumbri valmimise tagamaid. Kaamera on suunatud ennekõike kahe iseloomuga naise, Vogue’i peatoimetaja Anna Wintouri ja loovjuhi Grace Coddingtoni koostööle, mida võiks iseloomustada ka kui armastuse-vihkamise suhet, sest prouad nagistavad ektaanil kohati nagu staažikas abielupaar.




Wintouri nimi on moehuvilistele tuntud juba aastaid, kuid laiema publiku ette lennutas daami tema kunagise assistendi Lauren Weisbergeri raamat «Saatan kannab Pradat» (2003).

Weisberger kirjeldab oma raamatus tööka assistendi orjatööd ühes Vogue’iga vägagi sarnases moeajakirjas, kus ebainimlikkuse võrdkujuks olev ülemus Miranda Priestly meenutavat pea üks ühele 21 aastat Vogue’i peatoimetajana töötanud Anna Wintouri.

«Saatan kannab Pradat» ekraniseeringus mängis Priestlyt Meryl Streep, kelle tõlgenduses sai romaani karikatuursest üheplaanilisest kupjast haavatav naine, kellest töö on teinud soomusrüüd kandva sõdalase.

«Septembrinumbris» on meil nüüd võimalik näha, milline on Priestly-Wintour päriselus või vähemalt neil hetkil, mil kaamera moekeisrinnale ligidale saanud on. Vaataja näeb sagimist Vogue’i kontoris, perfektsionistist peatoimetaja ja pigem hipiliku olemisega loovjuhi ragistamist ja solvumisi, seda, kuidas ka superkaunitarid retušeeritakse Vogue’i kaane jaoks kobedamaks, ja mida kõike veel, kuid Wintour ise jääb sama enigmaatiliseks kujuks kui enne filmi vaatamist.

Ta võib küll lubada võttemeeskonna oma kontorisse, korra ka koju, kuid oma hingesügavusi ta naljalt ei ava. Seda muidugi eeldusel, et need tal üldse on, sest Cutleri filmis meenutab ta ajuti hästi sätitud nukku. Pigem on probleem siiski filmi autorites, mitte portreteeritavas.

Ehk ongi «Septembrinumbri» tugevus selles, mida me muidu ei näe – vaevalt oskab suurem osa meist enesele ette kujutada, mida tähendab näiteks ühe väga suure organisatsiooni juhtimine, kui raske on selle tööga kaasnev vastutuskoorem ja milliseks võib see kõik muuta  inimese.

Wintouri igavene maski kandmine annab küsimustele kaude ka vastuse. Ühes oma intervjuus on ta ise seletanud oma sümpaatiat Michelle Obama vastu järgmiselt: «Ta usub, nii nagu meie usume Vogue’is, et olla sõltumatu töötav naine ei tähenda seda, et peaks käima ringi, pruun paberkott peas.»

Wintour on loonud kuvandi sellest, milline peaks olema moodne naine, ja annab parima, et autorina ka ise enda loodud valemisse mahtuda. Kuid  enda mõttetöö tulemusena loodud standardile vastamine teeb elu komplitseerituks ning seetõttu ongi tulemuseks täitsa vaadatav dokumentaalfilm.

Kurb on aga see, et Meryl Streepi kunstiline tõlgendus praeguse moemaailma mõjukaimast naisest on palju huvitavam kui reaalse prototüübi portree dokumentaalfilmis.

Uus film kinolevis
«Septembrinumber»

Režissöör R. J. Cutler
USA 2009
Alates 10. oktoobrist Solarise keskuse kinos Artis

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles