Luule aastapreemiale pürivad: Maarja Kangro «Tule mu koopasse mateeria», Kivisildniku «Sumo», Aare Pilve «Näoline», Andra Teede «Saage üle», Doris Kareva «Lõige» ja Chalicei laulutekstid plaadil «Taevas ja perse».
Draama vallas kandideerivad Andrus Kivirähki «Voldemar», Mart Kivastiku näidendid «Sõdur», «Kangelane» ja «Eesti asi», Henrik Toompere «Kommunisti surm», Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semperi, trupi ja Eero Epneri «ÐÐÐ. Garjatije estonskije parni» ning Heidi Sarapuu draamatekstid raamatus «Variuse lood».
Proosas hindas ürii enim Mehis Heinsaare «Rändaja õnne», Andrus Kivirähki menukit «Mees, kes teadis ussisõnu», Jaan Kaplinski romaani «Seesama jõgi», Toomas Vindi triloogia viimast osa «Mäluauguga naine» ja Valentine Nõlvaku mälestusi «Ellujääja».
Lastekirjandus tõi kuus võitjakandidaati: Triinu Ojari «Suur must koer. Suur must pini», Ilmar Trulli «Järvevaht ja joogivesi», Ilmar Tomuski «Tere, Volli!», Jaanus Vaiksoo «Onu Heino eksis ära», Aidi Valliku «Mis sinuga juhtus, Ann?» ja Aino Perviku «Suleline, Puhuja ja must munk».
Esseistikast tõsteti esile: Vaapo Vaheri «Imelaps, kellest ei saanud geeniust. Esseistlik monograafia Ardi Liivesest», Aivar Kulli «Oskar Luts», Enn Soosaare «Isa ja aeg» ja Tõnu Õnnepalu «Flandria päevik».
Õnnestunuimad eestindused aastal 2007 on ürii hinnangul: Ly Seppeli tõlgitud Orhan Pamuki «Lumi» ja Eeva-Liisa Manneri «Hüüd tuulde», Igor Kotjuhi ja Aare Pilve tõlkes Igor Kotjuhi «Teises keeles», Ülev Aaloe eestindatud Kjell Westö «Lang» ja Ingmar Bergmani «Lärmab ja veiderdab» ning kolm Piret Saluri tõlget: Pentti Saarikoski «On või ei ole. Euroopa serval. Bretagnei päevik», Raija Siekkineni «See oli siin» ja Elina Hirvoneni «Et tema mäletaks sedasama».