Lotte sai enesele sõbraliku konkurendi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Miriami lood»
Kirjutanud Leelo Tungal ja PeepPedmanson
Koostanud ja fotod lavastanud Mait Laas
Nukufilm ja Eesti Päevalehe AS
2009
«Miriami lood» Kirjutanud Leelo Tungal ja PeepPedmanson Koostanud ja fotod lavastanud Mait Laas Nukufilm ja Eesti Päevalehe AS 2009 Foto: Pm

See, et meie Nukufilmi stuudio kunstimeistritele ükskõik ei ole, kuidas Eesti Joonisfilm – parim kolleeg ja suurim konkurent – koeraplika Lottega Eestit vallutab, oli ammu teada.

Ega Joonisfilmi meistrid jätnud omal ajal piidlemata ka Pliuhkami seikluste amplituudi. Nii see juba on – kord Vestmann peal ja Piibeleht all, kord jälle vastupidi.



Sestap nuputasid need Nukufilmi mehed mis nad nuputasid, aga välja nuputasid. Võtsid appi Peep Pedmansoni ja Leelo Tungla ning panid filmi sisse 6-aastase Miriami (Mirjam oleks veel toredam) – üsna tavalise tragi ja heasüdamliku (eesti) tüdruku, kellel on väike hubane kodu ja tore perekond: väikevend, isa ja ema ning kana. Jah, just kana! Viimaste kohta üteldakse tavaliselt – eriti suured -, et tegu pole kodulooma, vaid mänguasjaga. Sama väideti, muide, Londiste, õige nimega Vandi (Iko Maran) kohta.



No aga kuidas saaks Londistet või Miriami kana mänguasjaks pidada, kui neil õnnestub ikka ja jälle normaalne elu ootamatult pea peale pöörata – mingi lihtne mänguasi ju seda ei suudaks!



Filme, mille sees Miriam praeguseks elab, pole enam ammugi üks, vaid täpsemalt pool tosinat – kuus 5-minutilist lugu, neist üks koguni stereoskoopiline ehk ruumiline ehk 3D, nagu moodsal ajal ütelda tavatsetakse. Ja justkui sellest veel vähe oleks – nüüd, täpsemalt suve lõpust, on Miriam ka raamatu sisse pugenud.



See Miriami-raamat on üks hiiglama põnev raamat. Õigupoolest on tegu kombinatsiooniga kunagisest vihikusarjast «Multifilm», milles eesti animafilmid võtsid «lisatootena» raamatu kuju, põnevate suurte piltide ja lüheldase tekstiga seda täiendamas, aga ka Saksa DV päritolu Frösi ajakirjast – iga teise Nõukogude lapse unistusest –, mis trükkis ära stereopilte.



Ka «Miriami lugude» vahelt pudenevad välja punaste ja siniste «klaasidega» papist prillid – raamatus on 140 illustratsiooni, millest 60 on stereoskoopilised. Aga see pole veel kõik! Lisaks leiab siit veel stereoskoopilise filmi «Miriami piknik», mis Nukufilmi enda väitel on maailma esimene digitaalne 3D nukufilm. See annab raamatule ka huvitava lisanüansi, viib piltidel kujutatud tegevuse n-ö lõpuni – nii saab seesama taldrik, mida Miriam piknikul lennutab ja mis pildil jääb kusagile raamatu ja vaataja vahele rippu, filmi sees tiivad ja lendab vaatajale «otse näkku»... 



Seega võib Miriami-raamatut uurida või puurida mitut pidi, siin on linke kõigile – nii päris väikestele (lihtsalt pildiraamatuna – Ivika Luisu kujundatud nukud on selge minimalistliku joonega, kuid väga karakteersed), tehnikahuvilistele teismelistele kui ka suurtele. Teose võib ette võtta kui terviku, lugeda teksti ja vaadata pilte, aga läheneda ka eraldi osiste, kas või ainult piltide kaudu, mis moodustavad ise ladusalt jälgitava, tekstita mõistetava loo.



Ei ole ka nii, et tekst on üksnes ripats, mis pilte täiendab. Lugemismõnu on garanteeritud, stiil on ladus ja keel mänguline, huumorimeel veel sinna juurde. Otsustage ise! «Päike säras, tuul vuhises, kumm sahises. Ja nagu sellistel puhkudel ikka juhtub, tuleb pauk sealt, kust oodata ei oska», «Peenratäis herneid, nunnud nagu nosinad» või «Haaras harjal sarvest» – selliseid lauseid kukub nagu käisest.



Aga seegi pole veel kõik. Veel üks väike trikk on peidetud raamatu sisse. Miriam hoiab iga lehekülje allnurgas käes silti, vastav küljenumber peal – kui nüüd lehekülgi näppude vahel kiiresti lapata, tekib liikumise illusioon –, tegu on ühtlasi mutaskoobi ehk näppraamatuga!



Siiski tekib põhjalikumal süvenemisel küsimus, ega korraga ole ette võetud liiga suurt tükki. Stereoskoopiliste piltide kõikuv kvaliteet on ilmselt paratamatu, ikkagi alguse asi, hoopis tõsisem – lasteraamat ikkagi – on see, et tekst on toimetamata. Vigu pole küll palju, aga need, mis on, riivavad silma.



Muidu on ära tehtud suur töö – ja mõtlema peabki suurelt. Hoolimata ajast ja oludest!



Raamat


«Miriami lood»


Kirjutanud Leelo Tungal ja Peep Pedmanson


Koostanud ja fotod lavastanud Mait Laas


Nukufilm ja Eesti Päevalehe AS


2009


Miriami-raamatut uuritakse ja -filme vaadatakse täna kell 12 Tallinna kinos Sõprus

Tagasi üles