Kuigi Urmas Oti elust ja töödest on ilmunud juba kaks raamatut, lisandub neile novembri lõpus veel üks – tema intervjuusid ja mõtisklusi kätkev teos. Täna on Oti esimene surma-aastapäev.
Urmas Otita möödunud aastat märgib uus raamat
17. oktoober 2009, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Oti viimaseks sooviks oli saada üheks merega. Elu jooksul kõigi maailma ookeanide kallastel jalutanud Ott jäi elustiililt sama müstiliseks, sügavaks ja köitvaks kui meri. Lahkumisega andis ta tõuke mitme elulooraamatu valmimisele.
Kirjastus Fookus Meedia märtsis välja antud «Urmas Ott. Teletähe lugu» osutus bestselleriks – raamatut müüdi 20 000 eksemplari.
Oti sõber Voldemar Lindström andis septembris välja Oti elust ja tööst kõneleva raamatu «Õukonnata kuningas – intervjuukuningas». See ei jää aga viimaseks, sest 30. novembril, täpselt samal päeval, mil 1994. aastal tuli trükikojast Oti esimene eestikeelne raamat «Playback», esitleb kirjastus SE&JS mahukat teost «Urmas Ott. Best of. Valitud intervjuud I».
Raamatu motoks on Oti sõnad 1993. aasta aastavahetuse saate lõpust, mil telestaar palus vaatajatel hoida oma lähedasi ning öelda neile, et olete neid armastanud. «Et te elurutus üksteist ära tunneksite, et te mõtleksite neile, kellega me enam mitte kunagi ei kohtu,» ütles Ott. «Ja ärge unustage lihtsat, kuid väga tähtsat asja – tundke rõõmu väikestest asjadest ja olge mõnikord ka õnnelikud.»
Ilmuvas raamatus on 1040 leheküljele laotatud 38 intervjuud, Oti mõtisklused ja fotod.
Kirjastuse SE&JS juht Sirje Endre lubab raamatule järge täpselt aasta pärast. «Kõik otsivad tõelist Urmast. Lugege tema intervjuusid ja mõtisklusi. Seal on ta sellisena, nagu ta tõeliselt oli,» soovitas Endre.
Oti viimaseks intervjuuks jäi läinud aasta 7. septembri vestlus Fred Jüssiga. Raamat «Mister Fred» ilmus tänavu 23. aprillil, Oti sünniaastapäeval. Nii nagu ei olnud Oti teleintervjuude puhul ette kirjutatud stsenaariumi, olid vaid mõned üksikud sõlmpunktid Oti peas ning tohutu taustateadmine kuklas, nii kulges ka intervjuu Jüssiga pigem vestluse kui klassikalise küsimus-vastus-intervjuu vormis.
Ott ütles Jüssile: «Ainus asi, mida ma praegu tunnen, et mis tõesti on elus väärtuslik, need on muljed. Kui ka kõik kaob, jäävad siiski muljed.» Ja Jüssi vastas talle: «Väärtuslik on ta muidugi kahes plaanis – see mulje. Ta on siis väärtuslik, kui sa oled võimeline oma muljest tegema teise inimese mulje.»