Gustav Naan – kuri geenius või tulnukas?

Gustav Naanist rääkiva näidendi «Sigma Tau–C705» lavastaja Merle Karusoo (paremal) tegi näidendi algtekstile lisandusi koostöös näitlejatega. Nimiosas astub üles Rein Oja, kes pole sellele pildile mahtunud. Foto: Liis Treimann

Merle Karusoo püüab pühapäeval esietenduvas lavastuses «Sigma Tau–C705» avada vastuolulist akadeemikut Gustav Naani ümbritsenud segast taustsüsteemi ning tema müstilist olemust.

Lavastaja Merle Karusoo võttis kirjanik Enn Vetemaa pakkumise teha Naanist lavastus vastu umbes aasta tagasi. Selle ajal jooksul on dokumentaalnäidendite lavastamise ja eesti elulugude uurimisega tuntust kogunud naine teinud põhjaliku taustatöö.

Karusoo on süvenenud artiklitesse, vaadanud videosalvestusi ning vestelnud tema kaasaegsetega, üritades sotti saada, mis mees see Naan ikkagi oli.

«Püüdes seda põhja ja taustsüsteemi tabada, on meie töörühma mulje, et see mees oli tulnukas,» sõnas Karusoo. Lavastaja väitis, et tema praktikas ei ole veel ette tulnud inimest, kelle eluloos esineks nii palju valgeid laike kui Naanil.

Mõistatused eluloos

Segadused algavad Karusoo sõnul juba Naani sünnikohaga – Vetemaa on lavastuse tekstis selleks märkinud Liflandija – Eesti küla Ida-Siberis, teise kirjaniku, Arvo Valtoni andmetel aga Naanid seal elanud pole. Eesti Entsüklopeedias viidatakse akadeemiku sünnikohale kui paigale «Vladivostoki linna lähistel», aga midagi täpsemat pole teada.

Samuti on lavastajale mõistatuseks jäänud, kus õppis Naan nii hästi eesti keelt kõnelema ja liiati veel kirjutama.

Kummalised lood on ka Naani töökohtadega. Näiteks töötas ta 1960. aastatel korraga nii Tallinnas Eesti Nõukogude Entsüklopeedia peatoimetajana kui ka Tartu lähedal Tõravere observatooriumis.

Karusoo sõnul selgus aga vestlustest Naani toonaste kolleegidega, et kirjastuses veetis ta nädalas kaks, heal juhul neli tundi ning Tõraveres oli tal küll omanimeline kabinet koos reformvoodiga, kuid teda ei nähtud seal kordagi ööbimas.

«Tekib küsimus, kus ta siis elas ja millega tegeles,» nentis Karusoo. «See elulugu on minu jaoks siiamaani valgeid laike täis ja ma ei tea enam, kust neile katet otsida.»

1980. aastatel muutus Naan Karusoo sõnul intervjuudes pisut avameelsemaks ning ilmsiks tuli, et ta on töötanud ka luurajana ning aidanud partisanistaabis valida langevarjuritele sobivaid maandumiskohti Eestis.

Meeldis irriteerida

Selle nädala lõpus Eesti Draamateatris esietenduva näidendi «Sigma Tau–C705» teksti peamised autorid on Vetemaa ja Erki Aule, oma osa lisas teksti ka Karusoo. Lavastaja sõnul on tema pannud näidendile juurde eelkõige taustsüsteemi ning kõrvaltegelastest, kellest mõned olid algses tekstis ka äratuntavad isikud, on saanud koondtegelased, kel pole reaalses elus prototüüpe.

«Meil pole olemas sellist baasmaterjali, et prototüüpe sisse tuua,» selgitas Karusoo. «Need on lihtsalt noored inimesed, kellega Naan läbi käis. On teada, et ta soovis noortega ja eriti just kunstiinimestega ka ise tuttavaks saada.»

Karusoo sõnul ei maksa Naanile ette heita, et ta ei saanud oma viimastel eluaastatel enam aru süsteemist, milles ta elas – akadeemik lihtsalt jäi truuks oma põhimõtetele. 1960. ja 1970. aastatel sai temast Karusoo hinnangul populaarne esseist vaid seetõttu, et eesti rahvas tahtis uskuda, et Naani 1969. aastal kirjutatud ja rahva seas üldtuntuks saanud essee «Võim ja vaim» käis Eesti toonase olukorra kohta Nõukogude Liidus. Tegelikult on aga Naan alati pärinenud teisest kultuurist.

«Naanile ilmselt meeldis inimesi irriteerida, aga tema ise poleks kunagi kaasa tulnud mingi Eesti iseseisvusihalusega ega Nõukogude Liidu pööramisega,» kõneles Karusoo. «Imelik oleks temalt oodata, et ta jagaks meie tõekspidamisi, sama hästi võiks loota, et Vladimir Putin või Naši seda teeks.»

Mis on etenduse ja mis oli Naani mõte, jääb iga vaataja enda avastada. Ent Karusoo sõnas, et mõtles lavastust tehes palju sellele, kuidas ära tunda demagoogi ja taibata õigel ajal küsida, mis on tema tegelik eesmärk.

Gustav Naan

• Kosmoloog ja filosoof

• 17.05.1919–12.01.1994

• 1937–1941 õppis Leningradi ülikoolis füüsikat, 1946 lõpetas ÜKP KK Kõrgema Parteikooli, 1949 lõpetas ÜKP KK Ühiskonnateaduste Akadeemia, 1951–1964 ENSV Teaduste Akadeemia asepresident, 1966–1989 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia peatoimetaja

• Kolmeköitelise koguteose «Eesti NSV ajalugu» (1952) üks autoreid ja toimetaja

• Kirjutanud uurimusi aegruumi topoloogia, lõpmatusest ja sümmeetriast

• Avaldanud palju publitsistlikke artikleid

Allikas: Eesti Entsüklopeedia