Eesti pärimusmuusika keskus avab reede õhtul Viljandi lossimägede künnisel asuva pärimusmuusikaaida. Koos sisustusega 67 miljonit krooni maksma läinud hoone on funktsioonidelt ainulaadne Eestis ja tõenäoliselt isegi terves maailmas.
Pärimusmuusika ait lööb uksed valla
27. märts 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves ütles mullust Viljandi pärimusmuusika festivali avades, et rajatav keskus on eesti kultuuri olulisemaid projekte. Enam kui miljon krooni ehitusraha saadi kokku eraannetustega.
Vana aida uus elu
Kirsimäe ait oli üks kunagise Viljandi mõisa arvukatest majandushoonetest. Taastatud aidas on ühe katuse all koos näiteks 400-kohaline muudetava akustikaga kontserdisaal, saal koolituste läbiviimiseks ja kohvik. Kasulikku pinda on aidas ligi 2000 ruutmeetrit.
Pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kivibergi sõnul muudab paiga eriliseks mitme funktsiooni ühendamine. Majja rajatakse teabekogu, mis koosneb arhiivisalvestiste digikoopiatest, nootidest, erialakirjandusest ja plaadikogust. Vanavara talletaja ja muuseumide looja August Pulsti nime kandvas õpistus saab aga iga soovija õppida mängima mingit pilli.
«Aida väravad hakkavad alati lahti olema, kui päris öö välja arvata,» kinnitas Kiviberg. «Siin majas hakkab sündima vägevaid asju, ja need, kes arvavad, et pärimusmuusika aita muid inimesi ei lastagi, võivad rahumeeli oma kartuse unustada.»
Keskuses hakkab tööle umbes nelikümmend inimest. Tänavu ilmselt kõiki kohti siiski täita ei jõuta.
Rohkem kui üks kord on kaheldud, kas poleks odavam ja otstarbekam olnud ehitada maast laeni päris uut hoonet. «Isegi need kahtlejad on nüüd leidnud, et ikka vana hing on siin majas sees,» kinnitas Kiviberg. «Restaureerimine on andnud majale juurde võimsa väärtuse. See näeb välja eriline ja kordumatu.»
Avapeod tutvustavad maja
Reedene pidu on kutsetega külalistele ning sellest teeb kaks otseülekannet ka Eesti Televisioon. Eeloleval laupäeval peetav pärimusmuusika aida esimene rahvapidu pakub aga kõigile huvilistele võimalust nautida eripalgelisi artiste ja ühtlasi uudistada hoonet seestpoolt.
«Proovisime avaõhtuks kokku panna universaalse programmi, et tutvustada pärimusmuusika eri valdkondi,» rääkis avapeo üks korraldajaid Harlet Orasmaa.
Pärimusmuusikaaida esindajad lubavad edaspidi kindlasti rohkemat kui kaks-kolm kontserti kuus. Keskuse enda korraldatud pärimus- ja maailmamuusika suunitlusega kontsertide kõrval on ait avatud ka väljastpoolt tulevatele esinejatele. Maja kaugemad broneeringud ulatuvad juba praegu aastasse 2015.