/nginx/o/2013/09/06/2305595t1hbcca.jpg)
8.04.1937 19.04.2008
In memoriam: Maila Rästas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Panso-kooli ajaloolise I lennu (19571961) lõpetajaid oli 18, neist naisi kuus. Maila Rästase koduteatriks jäi Eesti Draamateater, kus isikupärast näitlejat vajati aastail 19611992.
Teatrimälu sõltub vaataja east, ainult mälestuste mälestustest ei piisa. Maila Rästase rollidest on eredalt meeles saladusega Tiina (Panso «Inimene ja inimene» Tammsaare «Tõe ja õiguse» V osast, 1972); naiivitar Delfine (Bahri «Mees, naine ja kontsert» Voldemar Panso elegantses lavastuses, 1972); end kolme õe majas kehtestav Nataa (Tehhovi «Kolm õde», lavastaja Adolf apiro, 1973).
Maila Rästase sarmis oli oluline osa karakteersel häälel. Kui salvestasime raadios näitlejaid Eesti teatri aastal 2006, valis Rästas katkendi «Tõe ja õiguse» V osast: ikka Tiinast lähtuva.
Näitleja mainis siis, et Tiina kuju on pannud teda viimasel ajal mõtlema, kui ohtlik võib olla headus Mõte näib paradoksaalne, aga ehk oligi see tema näitlejateema. Ühelt poolt «headuse ohtlikkus», teisalt rumaluse võim ja võimetus.
Maila Rästase lavakujudest sööbib mällu läbinägelikkus inimloomuse teravnurkade suhtes, julgus inimlikke nõrkusi naeruks panna, samas neid mõistes.
Pille-Riin Purje
Raadioteatri toimetaja ja teatrikriitik