Mees, kes päästis depressioonist

Lavastaja Andrus Vaarik pärast muusikali «Georg» esietendust Tallinna linnahallis. Foto: Peeter Langovits

Anne Veesaar oli juba mitu kuud murest murtud ja nutnud. Isiklikus elus olid mured, armuvalu.

«See oli küll riskantne ettevõtmine, kuid ta tegi ühe musta huumori valda kuuluva nalja, millega päästis hetkega mu kuid kestnud suurest depressioonist. Mis see nali oli, see on muidugi ainult meievaheline asi,» muigas tuleva nädala juubilari, 14. mail 50-aastaseks saava Andrus Vaariku hea kolleeg ja sõber Anne Veesaar. «Andruse huumorisoon on imekspandav, tal on võrratu musta huumori meel.»

Sõpruse tõestamiseks toob Veesaar veel ühe näite: «Olen temaga korra riielnud, teda sõimanud, kuid tegin seda seepärast, et ma teda väga-väga armastan,» tunnistas Veesaar. Jällegi jättis ta põhjuse enda teada, sest teema on unustatud.

Peeter Oja, kes sketšisarjas «Kitsas king» mängis Andrus Vaariku poega Villemit, teab Vaarikut kui inimest, kellega on väga tore koos töötada. Veesaar ütles, et Vaarikuga töötamine on puhas rõõm, sest tegemist on väga intelligentse inimesega.

Veesaare kombel kinnitas Oja, et Vaarik on hea huumorinärviga. Kuid erinevus on selles, et Oja sõnul – seda olevat ka Vaarik omavahel tunnistanud – improvisatsiooniline lähenemine Vaarikule ei istu.

Aga kuidas Andrus Vaarik saaks hakkama endajuhitavas saates «Jumal tänatud, et sa siin oled»? Oja on veendunud, et kui Vaarik ise sellest «uue maailma» uksest sisse lükata, saaks ta ideaalselt hakkama. «Tema kindlasti jänni ei jää, selleks on ta aastaid tööd teinud. Kui jänni jääks, siis mitte enda, vaid partnerite pärast, kes ei suuda teemasid ette sööta,» pakkus selle Vaariku juhitava saate parima improviseerija auhinna võitnud Oja.

Mida võiks pidada Vaariku parimaks rolliks? Oja ei soovi sellist subjektiivset hinnangut anda, ent sõnab, et Vaarik oli lavaka diplomietenduses, Ingo Normeti lavastatud «Draakonis» olnud võimas.