Kirjanikud lavastamisse ei sekkunud

Aapo Ilves.

FOTO: Sille Annuk

Täna esietenduva Aapo Ilvese ja Olavi Ruitlase kirjutatud ning Meelis Hansingu lavastatud «Pristani» lavaks on sedakorda jõgi ja lodi.

Priistan või Pristan?



See sõna tähendab maabumiskohta. Priistan on rohkem kohalikus keeles, pristan öeldakse Vene poolel. Vene keelest ongi see sõna tulnud, Lõuna-Eesti sadamad on ju näoga sinnapoole. Seos ilusa poisslapse nimega Tristan puudub.



Miks te «Pristanit» ainult neljal päeval näitate? 



Seetõttu, et 55 näitlejat, muusikud ja lodi korraga «lavale» saada pole logistiliselt just kõige lihtsam ülesanne.



55 näitlejat. See kõlab kurjakuulutavalt, umbes sama hull kui keskmine muusikal. Kas viie näitlejaga poleks saanud sama lugu pubiku ette tuua?



Jõgi on suur, lodi on suur, lugu on suur, tegevust jagub mõlemale kaldale, lodjale ja jõkke, järelikult peab rahvast kah palju olema. Liiatigi oli Võõpsu kunagi linn, Tartu–Pihkva veetee olulisim vahesadam. Kuna Jõmmu on hetkel maailma ainuke hansalodi, siis peab ta meil mitut osa mängima, sealhulgas ka auklikuks tulistatud vrakki. Satub teine nimelt maailmasõjas kahe tule vahele.



Kirjutasite selle loo Olavi Ruitlasega kahasse. Kuidas lavastamine käis? 



See ongi pigem juba kolme mehe loodud lugu, lavastaja arendas ja mõtestas asja edasi. Kirjanikud lavastamisse ei sekkunud ja on tulemusega väga rahul.



Kas tõsine fänn peaks kaks päeva aega varuma ja etenduse mõlemalt poolt jõge ära vaatama?



Publik on siiski ühel kaldal. Aga ise kavatsen ilmselt küll kõigil neljal päeval kohal olla, asi on seda väärt.



Mida piirivalve selle kohta ütleb, et te otse Eesti–Vene piiril sõda mängite? Ja veel sellise rahvahulgaga.



Piir jääb etendusekohast siiski paari kilomeetri kaugusele, sellega ei ole probleeme. Kui me kogu selle massiga jõesuust välja paugutama purjetaks, siis peaks küll ilmselt enne valitsuste tasemel kokku leppima.

Tagasi üles