/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/10/28/257731t1hd3b3.jpg)
Selle nädala lõpuni on Kumus avatud Ülo Õuna näitus «Kunstnik katkeval avastusrajal».
Ülo Õun: kunstnik katkeval avastusrajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülo Õun (1940–1988) on eesti kunstis väga erandlik. Temaga tuli 1970. aastate skulptuuri olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii skulptori loodud portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus, teda köitis värv, vormide voolavus ning muutlikkus. Õun pakkus eesti suletud ja kitsas kultuuriruumis sedavõrd palju skulptuuriga seni seostamata uusi võimalusi, et publikul oli võimatu ükskõikseks jääda.
Ta teosed tekitasid näitustel nii kirglikku poolehoidu ja imetlust kui ka põlastavaid vastaseid, kommenteerib kuraator Juta Kivimäe.
Ülo Õun on mõjutanud tervet põlvkonda eesti kujureid, ehkki pole kunagi töötanud õppejõuna. Ta tõi eesti kunstinäituste õhkkonda lõbusat elevust, kirgi ja hämmingut, mida keegi eales ei oleks osanud siduda ajastu kiiresti muutuvas kunstielus kõige igavamaks kunstiliigiks tembeldatud skulptuuriga.
Muljetavaldavalt kujundatud (Isabel Aaso-Zahradnikova) näitust saadavad filmid, ajastuomased fotod ja autori joonistused.