/nginx/o/2008/08/28/69225t1h60c8.jpg)
Tänavuse Bernard Kangro kirjandusauhinna võitis reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas ulmeromaani «Gort Ashryn. I osa. Enne viimast sõda» eest.
Bernard Kangro kirjandusauhinna sai Leo Kunnas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Preemiakomisjoni liikme Liina Valperi sõnul otsustas komisjon üleeile üksmeelselt Kunnase preemia saamiseks esitada, kirjutas Võrumaa Teataja.
Võru maavalitsus annab oma kirjandusauhinna välja 20. korda. Auhind asutati 1990. aastal, selle esimene laureaat oli Bernard Kangro. Auhinna rahaline suurus on 4500 krooni, sellega kaasneb maavalitsuse tänukiri.
Varem on Kunnas sama teosega võitnud ka Eesti ulmeauhinna Stalker. Sarja teine romaan peaks ilmuma käesoleva aasta lõpuks.
Auhinna on varem võitnud Ilmar Vananurme «Vii üle vii» (2008), Igor Kotjuhi «Teises keeles» (2007), Jan Rahmani «Painaja» ja «Sõit» (2006), Olavi Ruitlase «Kroonu» (2005), Oskar Kruusi «Bernard Kangro. Elukäik ja looming» (2004), Hans Sissase «Meenutused» (2003), Kaido Kama «Ümbreilma reisikirä» (2002), Contra (Margus Konnula) «Suusamütsi tutt» (2001), Jaan Elleni «Võrumaa saaga» I-II (2000), Võru Instituudi «ABC kiräoppuse ja lugõmiku algkooli latsilõ» (1999), Voldemar Raidaru «Hõbelusikad» (1998), Hella Keemi «Võru keel» (1997), Julius Ungru «Minu lapsepõlve Paganamaa» (1996), Heino Sikk postuumselt koduloolise tegevuse eest (1995), Rein Põder mitmekesise loomingu sealhulgas romaanide «Hilised astrid» ja «Jahedad varjud» eest (1994), Valev Uibopuu kirjandusliku loomingu eest (1993), Ülle Kauksi 1992. aastal ilmunud loomingu eest ja Raimond Kolk kirjandustegevuse ning võru keele ja kultuuri toetamise eest (1992), Madis Kõiv (1991) ning Bernard Kangro (1990).