Naine nagu jäätunud shampanja

Ilkka Kuusisto ooperis kehastab Aino Kallast Ulla Raiskio Aastal 1909 kirjutas soome-eesti kirjanik Aino Kallas oma päevikusse: «Armastus on nagu tuulerõuged, ainult teatud vanusepiirini on see lastehaigus ja sellisena ohutu, hiljem muutub ta surmavaks.»

Soome helilooja Ilkka Kuusisto kammerooper «Naine nagu jäätunud shampanja», mis põhineb Kallase päevikutel, räägibki kuulsa kirjaniku elu dramaatilistest hetkedest ja tema karile jooksnud armastuseotsinguist.

Kuusisto ooperi tõi lavale Soome Kammerooper, selle lavastas Helsingi Idakeskuse teatris Stoa teatrikriitik ja lavastaja Jukka Kajava. Esietendus oli tänavu 29. veebruaril ja detsembrist läheb see lavastus Soome Rahvusooperi Alminsaali kavva.

Ilkka Kuusisto, miks valisite oma ooperi peategelaseks kirjanik Aino Kallase?

Tegelikult ei olnudki see otseselt minu valik, Soome Kammerooper tellis minult selle helitöö. Primus motor oli Aino Kallase osatäitja lauljanna Ulla Raiskio, ta on laulmise kõrval tegelenud ka sõnateatriga.

Omal ajal vaimustus ta Tiia Louste monoetendusest, mis põhines Kallase päevikutel. Vürtsi lisab seegi, et mono-ooperi esitaja Ulla Raiskio on Aino Kallasega hämmastavalt sarnane.

Milline on teie enda suhe Aino Kallasesse?

Lugesin ta päevikuid esimest korda 1950. aastatel - siis ei osanud nende väärtust mõista. Tollane aeg oli liialt kitsarinnaline, et vastu võtta nii julgeid mõtteid.

Järgmine etapp oli tutvumine Tauno Pylkkäneni ooperitega, millest paljud on ainet ammutanud Aino Kallaselt. 1980. aastatel kuulsin Stockholmis Estonia teatri esituses Eduard Tubina «Barbara von Tisenhusenit», sellest innustatuna süvenesin ka «Reigi õpetajasse».

Uuesti avastasin Aino Kallase päevikud paar aastat tagasi, kui hakkasin kirjutama oma ooperit. Olin hämmastunud, kui elavat ja kaunist keelt Aino Kallas kasutab.

Tihti jagunevad kirjanikud ju kahte eri rühma: musikaalsed kirjanikud, kelle tekstile on lausa lust muusikat kirjutada, ja ebamusikaalsed kirjanikud, kelle teksti on raske muusikasse painutada. Aino Kallas on vaieldamatult musikaalne autor.

Miks tahtsite tuua oma ooperi just Tartusse kuulata-vaadata?

Aino Kallas on ju soomlaste ja eestlaste ühine varandus, märkasin, et isegi Eesti Telefon kasutab telefonikaartidel Kallase pilti! Osa ooperi sündmustest toimub Tartus, eriti Juhan Luigaga seotu.

Lavastusse on põnevalt haaratud tantsija, kes mängib kõiki Kallase saatuse mehi: Oskar Kallast, Juhan Luigat ja Eino Leinot. Sami Saikkonen suudab esile tuua kõigi nende olemuse. See on sõnadeta roll ja ta loob suurepärase terviku.

Kuidas olete rahul lavastusega?

Imetlen väga Ulla Raiskio rolli sisseelamist ja lavastus puudutab mind iga kord tugevasti. Lavastus pole ju eriti pikk, aga peategelane teeb selle jooksul läbi jõulise arengu noorest tulevikule avatud unistavast neiust elus kibestunud, igatsust tundva naiseni.

Meenutan kasvõi kohta, kus Kallas/Raiskio piinaval üksindushetkel tugitooli kägardub - see on hingekriipiv hetk.

Käisite Tartus 1980. aastatel, kui teie «Mehe küljeluu» etendus Vanemuises. Selle reisiga oli seotud ka üks teine sündmus - võitsite Eesti muusikaauhinna!

Täiesti õige. Võtsin tookord osa lastele mõeldud klaverimuusika konkursist. Kasutasin pseudonüümi «Elame veel» (Colas Breugnoni järgi).

Võistlustööd esitati Eesti Televisioonis ja lastest kuulajad said ise võitja valida. Minu helitöö võitis ja sain selle eest koguni 300 rubla auhinnaks. Olin enda üle väga uhke!

Leena Nivanka
Soome Rahvusooperi direktori assistent

Ilkka Kuusisto ooper «Naine nagu jäätunud shampanja» etendub täna õhtul kell 19 Tartus Vanemuise väikeses majas