Veiko Õunpuu debüteerib teatrilavastajana NO99s

Veiko Õunpuu hakkab teatrit tegema Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

«On hirmsamaid asju kui teatrilavastajana läbikukkumine,» tõdeb novembris NO99s lavastajana tööd alustav Veiko Õunpuu.

Mis on äsja esilinastunud «Püha Tõnu kiusamise» ning maailmas laineid löönud «Sügisballi» režissööri esimene lavastus NO99 teatris, on praegu veel lahtine.

«Hetkel on mul kavatsus lavastada Rainer Werner Fassbinderi näidend «Linn, prügi ja surm», aga ka tema «Veri kassi kaelal» tundub hea. Võimalik, et üritan neid kuidagi siduda,» selgitab Veiko Õunpuu.

Suure tõenäosusega tuleva aasta veebruari keskel esietenduv tükk on Veiko Õunpuu debüüt lavastajana. «Tiit Ojasoo helistas suve alguses ja pakkus sellist võimalust,» räägib Veiko Õunpuu. «Võtsin nädala jagu aega ja lõpuks otsustasin pakkumise vastu võtta. Mul hakkas «Püha Tõnu kiusamine» just valmis saama, uut stsenaariumi ei olnud, tekkis just nagu mingi vaakum ja nõutus, et mida siis nüüd eluga edasi teha. Selles mõttes tuli see pakkumine lausa nagu kingitusena, ja hiljem, kui enesekriitika uuesti käivitus, ei olnud enam võimalik loobuda.»

Kes näitlejatest täpsemalt Veiko Õunpuu lavastuses kaasa löövad, sellestki on praegu veel vara rääkida. Kogu NO99 trupp on valmis koostööks Õunpuuga. «Eks see, kas kõik kaasa löövad, selgub pisut hiljem, kui oleme saanud pikemalt vestelda.

Ma ei taha, et ükski inimene oleks sunnitud vastu oma veendumusi ja südametunnistust tegutsema. Fassbinder on väga julm, mõnikord ka liiga plakatlik, ja on võimalik, et kõigile minu arusaamine sellest materjalist ei sobi.»

Lavastajana alustab Õunpuu tööd 17. novembril. Küsimusele, milliste plaanidega astub ta sel päeval NO99 uksest sisse, vastab mees, et ta ei tea, mis suuri plaane tavaliselt lavastama hakates tehakse. «Mina tegutsen nagu võhikust diletant, kuulan targemaid. Tahan teatrikohvikus ühe kohvi võtta ja näitlejatega alguses paar tundi lihtsalt vestelda, ühiseid puutepunkte otsida,» tunnistab Õunpuu.

Seni end edukalt filmimaailmas tõestanud Õunpuu peab heaks teatrietenduseks kunstiteost, mida sobib iseloomustada Bertolt Brechti sõnadega. «Bertolt Brecht on väidetavalt kusagil öelnud, et kunstiteos on see, mis rikastab mingi indiviidi elamusvõimalusi.»