Inglane Simon Sebag Montefiore kuulub ajalookirjanduse superstaaride hulka, kelle ülemaailmse levikuga bestsellerid – vürst Potjomkini elulugu ning kaks raamatut Stalinist – on eesti lugejatelegi hästi tuntud. Montefiore on mahlaka, rahvaliku stiili ja silmapaistva eruditsiooniga jutuvestja, kes ei koorma lugejat kuiva akadeemilise argumentatsiooniga. Ometi pole tegemist kergekaalulise autoriga. Montefiore teosed pakuvad lisaks lugemismõnule alati ka uusi fakte ja rutiinivabu lähenemisnurki, ta vaatleb ajalugu eelarvamusteta ja silmaklappideta.
Kerge eine ajaloomurul
Ajaloo suurimatest roimaritest kõnelev «Koletised» on järg hiljuti ilmunud «101 ajaloo suurkujule». Tegelaste valik, nagu Montefiore eessõnas kinnitab, saab loomulikult olla vaid subjektiivne, kuid kõik olulisemad monstrumid on leksikonis üles loetud. Alates piiblikurjamitest, nagu Iisebel ja Nebukadnetsar, ning lõpetades Slobodan Milosevici ja Osama bin Ladeniga. Et leiame siit kogu natsliku ladviku, on enesestmõistetav, kuid ei puudu ka kommunistlik mõrtsukate klikk – mis lääne ajalookirjutuse seniseid traditsioone silmas pidades polegi nõnda enesestmõistetav asi. Diktaatorite ja suurte väepealikute kõrval jätkub tähelepanu väiksema kaliibriga vennikestele, igasugu sarimõrvaritele, röövlitele, pervertidele, jõugujuhtidele ja nukuvalitsejatele.
Sellised populaarsed, piiratud mahuga ülevaated ei saagi pretendeerida põhjalikule käsitlusele, tähtis on esitada olulised pidepunktid ning maalida mõne täpse detailiga kiire portree. Montefiore saab ülesandega kenasti hakkama. Tõsisele ajaloohuvilisele ei paku «Koletised» kuigi palju uut ja huvitavat, ent pühapäevalugeja saab siit kindlasti innustust, et ajalooteemasse sügavamalt sisse minna. Sääraseid raamatuid on ka vaja. Kui tõmmata lõpetuseks paralleel kulinaariaga, siis pole «Koletised» mingi odav rämpstoit, vaid isuäratav salat, kerge maitsev eine ajaloomurul.
Raamat
Simon Sebag Montefiore
«Koletised»
Tõlkinud
Kaja Riikoja
Varrak, 320 lk