Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urve Küttner on ehtekunstnik, kes 1990. aastail sisenes edukalt ka installatsioonimaailma. Suurema osa Kastellaanimaja galerii näitusest moodustavadki väikesed elegantsed seadeldised, mis pühendatud belgia sürrealistlikule maalikunstnikule Paul Delvauxle.
Kaheksateistkümnes klaaskarbis paistavad Delvaux maalid väikeste illusoorsete ruumiliste piltidena, nagu kunagi ammu võisid mõjuda maagilised pildid kino eelkäijana tuntud pimekambris
camera obscura
s.
Linnalähedane metsapark
Delvaux maalidel on kujutatud üsna tavalised interjöörid ja maastikud: kas korralikud linnatänavad, 19. sajandi raudteejaam saabuva rongiga, linnalähedane metsapark või mereäärne rannapromenaad.
Ebatavaliseks muudavad need pildid täiesti ootamatult argisesse heakodanlikku keskkonda ilmunud äraoleva näoga alasti daamid, kes kunstniku suval lamasklevad, seisavad või keskustelevad täiesti võimatuna näivas paigas, ise üldse aru saamata, kui kohatu ja ootamatu on nende alastus.
Hulk kunstiteadlasi on nende kummaliste piltide üle mõtisklenud ning kirjutanud oma kahtlustest kunstnikku ahistanud lapsepõlvehirmude ja kaunite võimukate naiste suhtes, kellel Delvaux lapsepõlvemaal võis olla olnud võimalus karistamatult keelata ja käskida. Ehk on belgia kunstnik kavandanud oma maalidel suurejoonelise, elegantse ja igavikulise kättemaksu?
Küttner on asunud haldjana abistama määratlematusse olukorda jäetud daame, asetades igasse pildikasti alastust varjava hinnalise hõbefiligraanist ehte. Hõbefiligraan ja ehtsad vääriskivid mõjuvad pildikastides niisama elegantselt, kohatult ja suurejooneliselt kui Delvaux maalitud daamide alastus.
Küttneri hõbefiligraan ei ole päris selline nagu mäletame 1950.-1960. aastate ehetel. See on lamedam ja kaootilisem, peenest hõbetraadist punutis, mida ajuti kaunistab Eestis üsna haruldane prantsuse akenemail, pliqué á jour.
Hõbepitsis välgatavad pärlid, tsirkoonid, ahhaadid ja korundid. Kõik, mis puutub kullassepatöösse, on tõeliselt kallis, eksaktne ja ihaldusväärne, nagu peabki olema.
Pühendus Ede Kurrelile
Galerii väiksemas ruumis on pühendused Küttneri õpetajale, legendaarsele eesti ehtekunstnikule Ede Kurrelile. Hõbefiligraanist kübarad ja väikesed ridikülid meenutavad aastakümneid mitmele eesti metallikunstnike generatsioonile ametisaladusi õpetanud daami lemmikaksessuaare.
Mitmesugused väärismaterjalidest ridikülid on muutunud omamoodi kinnismotiiviks ka Küttneri viimaste aastate loomingus.
Alles märtsis ebatavalise menuga toimunud merevaigunäitusel Tallinna raekoja keldrisaalis võis näha neid merevaigust voolituna. Mitmel varasemal näitusel on väikesed hõbefiligraanist ridikülid varjanud vääriskive kui naiselikku saladust ja sõnumit.
Urve Küttneri näitus «Pühendused» on Tallinnas Kastellanimaja galeriis 18. aprillini
Juta Kivimäe
kunstiteadlane