Kumu ägab hiigelarvete küüsis

Kadrioru serval asuv Kumu.

FOTO: Raigo Pajula.

Eesti uhkeim kaasaegne kunstihoone Kumu avati vaid paar aastat tagasi, kuid täna ägab imposantne kultuurihäll üüratute kommunaalarvete all. 


Ainuüksi elektriarve käesoleva aasta eest tuleb suurusjärku 6,1 miljonit krooni ning kui siia liita küte ja vesi, kasvab arve 10,1 miljoni kroonini, kirjutatakse telesaate «Pealtnägija» koduleheküljel.

Kuid säästukohti kõrgtehnoloogia viimase malli järgi projekteeritud majas ei paistagi olevat.

«Mulle tundub küll, et eriti ei ole,» ütles «Pealtnägijale» Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

«Me oleme teinud katset, et õhtul kustutame kõik lambid ära, kuid see kokkuhoid on väike. Me ei saa kogu süsteemi seisma panna.»

Kumu hiiglasliku kommunaalkulu taga on kümned kliimaseadmed. «Meil puudub selline mõiste nagu kütteperiood,» lisas kunstimuuseumi peainsener Tõnu Kaldre.

«Meil ei ole vahet suvel ega talvel, ööl ega päeval. Me peame säilitama kogu majas stabiilse temperatuuri 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas.»

Ühest küljest on see paratamatus, millega kunstilembene maksumaksja leppima peab, kuid asja positiivne külg on, et Kumu vigadest saab ka õppida.

«Me oleksime sama reha otsa astunud, kui poleks olnud Kumu,» ütles Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.

«Järgmisel aastal alustame Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitust ja rajame selle põhimõtteliselt Kumust erinevalt. Me tahame vältida liigset sõltuvust tehnoloogiast kliima tagamisel.»

Sel nädalal alustab Eesti Kunstimuuseum läbirääkimisi Eesti Energiaga võimaliku energiaauditi tellimiseks. Vähemasti reklaami järgi võib auditijärgselt küttekuludelt säästa kuni 45 protsenti.

Tagasi üles