Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/18/6905547t1h1b92.jpg)
Helsingis suri täna hommikul 86. eluaastal tänapäeva üks kuulsamaid lastekirjanikke, Muumi-lugude autor Tove Jansson.
Muumiperekonna juhtumustest pajatavad lood kirjutas soomerootslane Jansson algselt lastele, kuid üsna varsti said need väga populaarseks ka täiskasvanute seas. Rootsi keelest on neid tõlgitud 34 keelde, millega Janssonist sai Soome kõige tõlgitum kirjanik.
«Mulle tundub, et Tove ei loonud oma fantaasiamaailma tühjale kohale,» ütles Janssoni raamatute üks eesti keelde tõlkijaid Elo Raukas, «see eksisteeris ja toimis reaalselt juba varem ning ootas, et keegi mäletaks, märkaks ja hooliks.»
Ka täiskasvanuile
«Tove loodud maailm on peegeldus lapsepõlve mälestustest, lõhnadest ja mõtetest, mida tänapäeva «täiskasvanud» isegi ei hooma. Ometi on Tove «lasteraamatud» mõeldud võibolla isegi rohkem neile kui tavalisele lärmakale jõmpsikale. On rohkem neidsamu meenutusi, ammuunustatud lõhnu ja tundmusi. Julgust mõelda ka muudes kategooriates kui raha ja aeg.»
«Raamatutes, mida sattusin tõlkima, köitis eelkõige just seesama ajatus ja ebamaisus,» lisas Raukas, «see vaikus ja leplikkus, see omaette kättesaamatu maailm, kus asjad ometi toimisid sarnaselt maailmaga, kus meie elame. See lihtsus ja südamlikkus.»
Pika elu jooksul autasustati Janssonit rohkem kui poolesaja auhinnaga, mille seas on näiteks Nils Holgerssoni medal (1953), Hans Christian Anderseni medal (1966), ka mitmed Soome ja Rootsi riiklikud kultuuri- ja kirjandusauhinnad. 80. sünnipäeval anti talle väljapaistva kirjandus- ja kunstiloomingu eest Rootsi Akadeemia kuldmedal.
Kunstnik ja kirjanik
Jansson sündis 1914. aasta augustis Helsingis kunstnike pere vanema lapsena: isa oli skulptor Viktor Jansson, ema kujundaja Signe Hammarsten-Jansson. Autobiograafilise romaani «Skulptori tütar» (1968) lehekülgedel kirjeldas ta lapsepõlvekodu kodanlikku ja samas boheemlikku õhkkonda, kus oli nii turvatunnet kui ka seiklusi.
«Õnnelik lapsepõlv tähendab seda, et seal on nii kaitstust kui ka põnevust,» on Jansson kirjutanud. «Oma raamatutesse olengi püüdnud panna mõlemat.» Kunstnikuks saamise otsustas Jansson ära juba lapsepõlves, tema esimesed joonistused avaldati rootsikeelses huumoriajakirjas Garm siis, kui ta oli vaid 15 aastat vana.
Aastail 1930-1933 õppis Jansson Stockholmis raamatukujundust, 1933-1936 Helsingis ja 1938 Pariisis maalimist. «Tegelikult olen ma kunstnik, aga kirjutamine on muutunud aja jooksul mulle sama tähtsaks tegevuseks.»
1945, kui Tove Jansson avaldas oma esimese muumitrolliraamatu «Väiketrollid ja suur veeuputus», oli ta juba tuntud raamatukujundaja ja kunstnik. Ta on illustreerinud ka mitmeid lasteraamatuid, nagu Lewis Carrolli «Alice imedemaal» ja J. R. R. Tolkieni «Kääbik».
Jansson kirjutas ja illustreeris kokku kaheksa raamatut kummalistest, pisut ehk jõehobu meenutavatest muumitrollidest, kes alati hoiavad oma ukse külalistele valla ja pakuvad neile Muumimamma maitsvat maasikamoosi.
Maailmakuulsus tabas muumitrolle 1950. aastatel, kui Londoni ajaleht Evening News sõlmis Tove Janssoniga seitsmeaastase lepingu, mille kohaselt pidi ta iga päev lehele tegema ühe muumikoomiksi. Pärast seitset aastat kurnavat joonistamist Jansson loobus ning andis rõõmuga selle töö üle oma nooremale vennale Lars Janssonile.
Muumide kuulsus kasvas veelgi 1980. aastatel, kui jaapanlased hakkasid tegema neist multifilme. 1993. aastal püstitati laste suureks rõõmuks Soome, 250 kilomeetri kaugusele Helsingist, Naantalisse Muumimaa.
Peeter Selg
Tambet Kaugema