Juunis poole sajandi künnise ületanud Andres Valkonen tunnistab, et oma esimese autoriplaadi väljaandmise juures on kõige raskem jõuda kokkuleppele iseendaga, sest avaldamist jääb ootama veel mitme plaadi jagu lugusid.
Andres Valkonenile on esimene autoriplaat kompromiss iseendaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juulis ilmuv CD «Valgus» annab ülevaate meie viimaste aastakümnete ühe viljakama ja huvitavama pophelilooja loomingust tervelt 30 aasta jooksul. Valkoneni lugusid esitab plaadil kogu Eesti rock- ja popmuusika raskekahurvägi, alustades Karl Madise ja Kare Kauksiga ning lõpetades Ivo Linna, Ruja ja Silvi Vraidiga.
Plaadi väljaandja Karel Boggens firmast hyper records nendib, et harva on mõnel plaadil koos nii palju lugusid, mida teab ja mäletab iga vähemalt nooremasse keskikka jõudnud eestlane. Tõepoolest, «Leib jahtub» ja «Moonika» Tõnis Mäe esituses, Silvi Vraidi «Valguses ja varjus», Jaak Joala «Põhjanael», Janika Sillamaa «Muretut meelt ja südametuld» ning «Lootus» on laulud, mida igaüks teab juba pealkirja järgi. Ka ülejäänud lood tulevad tuttavad ette juba pärast põgusat kuulamist.
Esmakordselt plaadil
Vastuseks küsimusele, millised plaadil olevatest lugudest ei ole varem plaatidel ilmunud, hakkab Andres Valkonen esimesest laulust «Pingul keel» näpuga järjest allapoole lugema.
Selgub, et enamik laule jõuab plaadile esmakordselt, nende seas ka kaks Valkoneni 70. aastate bändi Väntorel pala. «Müts maha Priit Kuulbergi ees, kes on teinud lausa fantastilist tööd lugude puhastamisel ja restaureerimisel,» tunnustab Valkonen.
Kolm lugu laulab plaadil Tõnis Mägi, kolm ka Ivo Linna. Nende kahe mehega on Valkonenil koostöö eriti hästi sujunud. «Olemasoleva materjali poolest saaks mõlemaga eraldi plaadid välja anda,» kinnitab Valkonen. Samuti saaks teha veel kaks eraldi plaati Leelo Tungla ja Ott Arderi sõnadele kirjutatud lugudest, sest just nemad on Valkoneni peamised partnerid tekstide alal.
Peale selle jääb oma järge ootama aukartustäratav hulk filmimuusikat. Andres Valkonen on kirjutanud muusika kümmekonnale filmile, nende seas «Nipernaadi» koos Raimo Kangroga, «Bande» ja «Regina», lisaks multi- ja dokumentaalfilme. Viimane Valkoneni muusikaga film on sel aastal linastunud Toomas Sula «Majakas».
Ligi 20 aastat Tallinnfilmi muusikatoimetajana töötanud Valkonen pidi hiljuti taas meelde tuletama noorena TPIs omandatud majanduseriala.
Karm ilu
«Mõtlesin tõsimeeli, et töötan elu lõpuni toimetajana, aga kaks aastat tagasi teatas Tallinnfilm, et minu teeneid nad enam ei vaja,» räägib nüüd bürooseadmete müügi alal tegutsev Valkonen. «Toimetajatöö oli ääretult huvitav. Võin julgelt väita, et eesti filmimuusikast tean mina siin maamuna peal kõige rohkem.»
Tallinnfilmis võttis Valkonen enda peale ka arhiivi korrastamise ja eriti kehvas seisus oleva materjali ümberlindistamise. See töö on nüüd seisma jäänud ja Valkonen kardab, et mõned heliteosed ongi juba päästmatult hävinud.
Paljude Valkoneni laulude sünni juures on rolli mänginud omaaegsed populaarsed lauluvõistlused, mille tarbeks ta lugusid kirjutas. Mäletate ju küll, Oidi-nimeline lauluvõistlus, «Tippmeloodia», «Mehed, meri ja maa», «Viljaveski» lauluvõistlus ja mis kõik veel.
«Kahju, et neid enam ei ole, sest heliloojaid motiveerisid nad tohutult,» ütleb Valkonen. «Uus viis» tõi endaga korraks uue tõusu, see oli lihtsalt fantastiline, mis toimuma hakkas. Heliloojatele on selline asi väga oluline väljund.»
Jäänud on vaid Eurovisioon, mille kohta seal korduvalt ja väga edukalt osalenud Valkonen kinnitab, et enam ta kaasa teha ei kavatse. «Liiga kitsas ala,» ütleb ta. «Eurovisioonil edukas olemiseks on vaja kohutavalt palju õnne ja täpset ajastamist. See on rohkem matemaatika kui looming.»
Kõigist hinnangutest, mis tema loomingu kohta kõlanud, on Valkonenile enesele kõige südamelähedasemad laulja Peeter Väljaku öeldud kaks sõna: karm ilu. Selles muusikas on karmust, kargust ja tugevust, kuid samal ajal on see ilus ja õrn, selgitanud Väljak.
Margo Pajuste
kultuur@postimees.ee