Eesti selleaastaseks parimaks lühifilmiks valiti Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) tudengi Vallo Toomla linateos «Koolja», selgus pühapäeval Von Krahlis toimunud tudengi- ja lühifilmide festivali Sleepwalkers lõpetamisel.
«Koolja» valiti Eesti parimaks lühifilmiks
17. november 2009, 00:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõnekas on siinjuures, et tegu on Toomla esimese käeproovimisega režii vallas, esimese kursuse esimese ülesandega vändata tummfilm. Žürii otsus valida võitjaks äärmiselt minimalistliku esteetikaga ja vaid mustvalges koloriidis lahendatud «Koolja» tuli Toomla sõnul tallegi täieliku üllatusena.
«Žürii tegi väga julge otsuse, sest minu film oli selline nišifilm, mille meeldimine või mittemeeldimine on täiesti maitseasi,» kõneles ta. «Samas ma ei võtaks seda tiitlit väga tõsiselt. Ilmselt mul tol päeval lihtsalt vedas.»
«Koolja» arutleb elu ja surma üle nii läbi väikese lapse pilgu kui vanainimese silmade, mängides eri tasanditega, ning on inspireeritud ühest Juhan Viidingu luuletusest, kus mees kirstus lamades veel elab ja surilina kohendab. Visuaal-stilistiliste eeskujudena nimetab Toomla itaalia neorealisti Mario Giacomelli fotosid lumes hüppavatest preestritest ning Fellini filmikeelt.
Algul räägiti kooli kunstinõukogus noortele, et lahendust valge valgel on väga raske välja valgustada, ning soovitati sellega mitte riskida. «Kuid me leidsime, et läheme lõpuni välja,» märkis Toomla. «Katsetasime operaator Sten Johan Lillega paviljonis mitmeid variante ja lõpuks leidsime kriitpaberi, mis kenasti valgust peegeldas.»
Rahvusvahelise tudengifilmide žürii liige ja kunagine pikaaegne Sleepwalkersi peakorraldaja Moonika Siimets märkis, et sel aastal võis filmides täheldada läbiva teemana keerulisi suhteid vanemate ja laste vahel. Ka mõlemad auhinnatud mängufilmid «Anna» ja «Päikesepiste» tegelesid nende teemadega.
Pärast isa lahkumist koos oma raseda emaga keerulisse olukorda sattunud teismelise tüdruku elust rääkinud «Anna» oli Siimetsa sõnul küll klassikaline põhjamaine film, kuid paistis silma terviklikkusega. «Oluline on see tunne, et film sind endasse haaraks ja kuidagi kätte saaks, ja seda «Anna» suutis. Lisaks tegi peaosaline Marie Hammer Boda meisterliku näitlejatöö,» rääkis ta.
Eraldi märkimist väärib ka eksperimentaalne dokumentaalfilm «Arsy Versy» Lubost, kes on kogu oma elu pühendanud nahkhiirte jälgimisele ja nende pildistamisele ning filmimisele. Autor Miro Remo sammus Siimetsa hinnangul peajagu oma subjektist ees ning suutis lugu jutustada visuaalselt väga rikkalikult ja subjektiivselt.
Samas oli Siimetsal natuke kahju, et rahvusvahelise võistlusprogrammi filmid olid enamikus tehniliselt väga hästi tehtud, aga tudenglikku hullust ja eksperimenteerimist palju ei kohanud.
Võidufilmid
• Grand prix – «Anna», rež Runar Runarsson (Taani)
• Parim mängufilm – «Päikesepiste» (Sunstroke), rež Lili Horvath (Ungari, Saksamaa)
• Parim animafilm – «Noesis», rež Sophie Klevenow (Suurbitannia)
• Parim dokumentaalfilm – «Arsy Versy», rež Miro Remo (Slovakkia)
• Parim Eesti lühifilm – «Koolja», rež Vallo Toomla