Must stsenaarium, mille järgi Eesti Televisiooni teatrisalvestuste arhiivi tänavu lisa ei tuleks, ei käivitu, sest tuleval nädalal ringhäälingunõukogus kinnitatav eelarve näeb teleteatrile aastaks 2002 ette 300 000 krooni. Teleteater videokassettidele
ETV päästab teatriloole vaid osa kaduvast kunstist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isegi siis, kui teatrisaadete tänavuse aasta eelarvereale jäänuks haigutama tühik, poleks tegu olnud väljasuremisega, kinnitas ETV tegevjuhi kohusetäitja Ilmar Raag. «Nii või teisiti oleks jutt teleteatri surmast olnud liialdatud, oleksime selle külmutanud, mitte suretanud,» lausus ta.
Eraldatud summa, mille sees on ka Eesti Teatriliidu aastapreemiate üleandmistseremoonia otseülekanne ning «Lendude»-sarja saade Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli XX lennust, kätkeb endas ka võimalust salvestada kümme teatrietendust.
Kaamerad teatrisaalis
Kuigi mulluse üheteistkümne teatrisalvestuse tarvis oli raha 100 000 krooni vähem, ei plaani televisioon üles võtta rohkem etendusi kui aasta tagasi.
«Rahakasvu arvel tahaks saada paremat tulemust, senisel viisil me lavastusi üles ei võta,» ütles Raag. Siiani oli valdavaks tööstiil, kus kaamerad paigutati teatrisaali ning etendus võeti järjepannu üles, mis tagas Raagi sõnul küll arhiiviväärtuse, aga mitte tehnilist kvaliteeti. Nüüd üritab teleteater vähem, aga paremini-stiilis töötades salvestada etendusi endiselt teatrite statsionaaris, aga viisil, et etendus mängitakse spetsiaalselt televisioonile. Vastasel juhul ei pruugi tulemus olla selline, mis teatrit populariseeriks, lisas ta. Et teatrid soostuksid kallist lavaaega võttegrupile pühendama, eeldab ETV läbirääkimisi teatrijuhtidega.
Teleteatri vastutav toimetaja Hanneli Reili ütles, et viimati mängis ekstra võttetrupile oma etendust Rakvere teater mullu novembris, kui salvestati Mati Undi lavastatud «Majahoidjat». Teised teatrid pole endale sellist luksust viimastel aastatel lubanud.
Teleteatri toimetusel on jäänud üksnes valida, kas lavastus reaetenduse käigus üles võtta või mitte. Reili lisas, et teleteater on kitsakssurutud mahulistes valikutes eelistanud lindistamiseks klassikute ja eesti autorite teoseid.
Teleinimeste valikut raskendab seegi, et kapitalismi tulekuga on teatrite produktsioon suurenenud, mängutsükli aeg lühenenud. «Varem salvestasime lavastusi kümne mängukorra järel, kui tükk oli väga heas vormis,» rääkis Reili. «Nüüd võtame tihti üles viimase etenduse.» Tema hinnangul oleks kasulikum etendusi siiski varem salvestada ning siis lasta salvestustel arhiiviriiulil seni oodata, kui mängukorrad statsionaaris otsa saavad.
Kolmkümmend võtet aastas
Kümme etenduse salvestust on Eesti teatrite aastaproduktsiooni kõrval siiski kaduvväike hulk. Aastal 1999 võttis teleteater üles 30 täismahus teatrilavastust. Reili sõnul on 30-40 ülesvõtet aasta jooksul normaalne kogus.
Et uuslavastusi esietendub Eesti teatrites aasta jooksul sadakond, oleks valida küll, mida üles võtta, mida mitte, lisas ta. Kuid 2000. aasta tõi juurde kõigest kuus salvestust, 2001 aga üksteist. Ühtegi teleteatrilavastust mullu ei tehtud, tänavugi pole ühtegi plaanis.
Kultuuriministeeriumi nõunik Reet Weidebaum ütles, et olukorras, kus paar nädalat tagasi haigutas teleteatri eelarvereal auk, on ka kümne lavastuse ülesvõtmiseks leitud summa suur võit. «Isegi kui see hulk moodustab uuslavastustest väga väikese protsendi, on see ikka parem kui mitte midagi, sest mingi pilt teatriaastast tekib,» lausus ta. «Seda olulisemaks muutub aga valiku küsimus: millised on need lavastused, mis kümne hulka valida.»
Salvestuste hulk, mis on just nii väike, nagu ta hetkel püsib, annab tunda 5-10 aasta pärast, hindas Reili. Siis, kui ETV tahaks ekraanile tuua mõne teatraali elu tutvustava saate.
Weidebaum lisas, et juba praegu on tulnud ette olukordi, kus mõne näitleja olulistest rollidest pole paraku videoülesvõtteid, mida saates kasutada. Teisalt teeb Weidebaumile muret see, et väljaspool teatrilinnu elavatele inimestele jääb Eesti teater üleüldse kättesaamatuks.
Seda enam, et paljud lähiminevikus ülesvõetud etendused ootavad arhiiviriiulil, mil neile saatekavasse sobilik aeg leitakse.