Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohkem kui kahtekümmend tuhandet kirjandussõpra koondav Suur Eesti Raamatuklubi kavatseb haaret veelgi laiendada ning algatab jaanuari lõpupäevil ulatusliku liitumiskampaania.
Kolm ja pool aastat tagasi kirjastuse Varrak tootekataloogi näol tegevust alustanud raamatuklubist on kasu nii kirjastustele kui lugejatele - esimesed saavad suuretiraazhilise, kord kuus ilmuva klubiajakirja lehekülgedel oma teoseid reklaamida, viimastel on võimalik neid soodsa hinnaga tellida.
Klubiliikmetele on ajakirjas pakutavad raamatud kümmekond protsenti odavamad kui kauplustes. Iga kuu eraldi välja toodud klubiraamatu saab kätte koguni 30% soodsamalt, nende müügiarv on tohutu, mõjutades ühtlasi raamatumüügi edetabeleid. Detsembris oli soodsahinnaliseks klubiraamatuks «Head isu: suur küpsetamisraamat», jaanuaris Jaan Krossi «Tahtamaa».
Samas nõuab klubiliikmeks olemine ka kindlate reeglite järgimist. Kes klubiraamatut ei soovi, peab sellekohase teate saatma. Vastasel juhul läkitatakse väljalunastamist ootav raamat talle koju. Ja kuna iga liituja saab kingiks kaks raamatut, peab ta klubisse kuulumise aja jooksul vähemalt samapalju teoseid tellima-ostma.
Selle tingimuse ajendiks on soov vältida olukordi, kus inimene ühineb klubiga selleks, et tasuta teoseid saada. Õnneks klubi tegevjuhile Aet Kullile sääraseid altvedamiskatseid ei meenu. Raamatusõbrad üldjuhul ei peta, nendib ta.
Kauplus kodus
Kulli sõnul on tegemist näitega kogu maailmas levinud kataloogikaubandusest, kus klient ei pea poes rabelema, vaid istub mugavalt kodus, lehitseb postkastist võetud kataloogi ja sooritab ostu just talle sobival ajal.
Pealegi elab kolmveerand klubiliikmetest maapiirkondades, kus raamatukauplusi läheduses pole, ning nendele on teosetutvustustega varustatud ajakiri üks vähestest võimalustest end kirjastuste valikuga kurssi viia.
1998. aasta alguses raamatuklubi mõtet teostama hakanud Varraku tegevdirektori Priit Maide sõnutsi oli algseks ideeks anda oma kirjastusele veel üks müügiväljund.
Ainuüksi Varraku raamatutest koosnevat kataloogi üllitati nimetet aasta lõpuni - detsembris liituti soomlaste analoogilise projekti Suuri Suomalaisen Kirjakerho OY-ga ning 60% uue loodud firma Suur Eesti Raamatuklubi OÜ osakutest siirdus põhjanaabrite portfelli. Tänaseks on Varrak oma osalusest täielikult loobunud.
20 000 pole lagi
«Muidugi olid meil alustades oma salaplaanid ja helesinised pilvekesed,» nendib Maide. «Paraku ei läinud kõik nii, nagu tahtsime, ühinemine soomlastega tõi paratamatult kaasa ka nende mõtteviisi.
Praegustel tegijatel on oma põhimõtted ja eelistused, aga mina teeksin ajakirjas nii mõndagi teisiti. Näiteks suurendaksin kindlasti ühes numbris olevate raamatute arvu, et inimestel oleks laiem valik. Praegune ajakiri on ju nelja lehekülje võrra õhem kui esimene number.»
Samas leiab Maide, et 20 000 liiget on Eesti rahvaarvu arvestades tubli tulemus, ent mitte lagi. Potentsiaalse liituja soovide hoomamine aitaks tema hinnangul liikmeskonda veelgi tõsta, maksimaalselt 30 000ni. Vajadust sellise raamatusõpru koondava ühenduse järele tõendab kas või igakuine klubiraamatu ost.
«Klubi kaudu on inimene seotud teatud ideoloogia ja traditsioonidega,» sõnab Maide. «Ta teab, et saab kord kuus pakkumisi asjatundjatelt, kelle valikuid ta aktsepteerib, saab tunda end teenindatuna. Samas on ajakirja koostajail raske tabada enamiku huve.»
Klubi tänavusteks eesmärkideks nimetab Kull liikmete lojaalsuse kasvatamist ning ettevõtte kasumisse viimist, tänu Soome emafirma toetusele on rahaline seis praegu nullis. Plaanide hulka kuulub ka kõlapinna leidmine noorema lugejaskonna seas.