Lavastaaride ilupildid pääsesid telearhiivi

Baleriin Ülle Ullale meenub, et teda pildistati kirjus suure dekolteega kleidis vist 1957. aastal. Kindlasti pole see kaunimaid fotosid, mis on minust tehtud, arvab ta. Baleriin Ülle Ulla pilk on retusheeritud tumesügavaks ning koomik Eino Baskini silmad on saladust täis. Võib vaid ette kujutada, kuidas needsamad fotod 1950. aastate lõpus piltpostkaartidena menuki staatust nautisid.

Tänaseks on omaaegsetest kultuspiltidest saanud arhiivikogu, mille kapten Uno Laur möödunud nädalal annetas Eesti Televisiooni säilitusfondile.

Ligi 500 pildist koosnev fotoarhiiv, mis sisaldab haruldasi ülesvõtteid 20. sajandi Eesti silmapaistvatest kultuuritegelastest, kus esindatud pilte nii Eesti näitlejatest, heliloojatest, interpreetidest kui ka lauljatest. Fotod on üles võetud fotoateljees, mis kuulus vendadele Johannes ja Peeter Parikasele.

1930.-1970. aastatest pärinevate fotode autor on Ago Jõger, kes jättis pildikogu abikaasa Elgale. Too andis pildid omakorda Laurile, et väärtusliku moega kogu kaduma ei läheks.

«Televisiooniarhiiv on neile õige koht,» arvab Laur. «Muidu need lihtsalt kaoksid või visataks ära - õiges kohas on need pildid aga väärtuslikud.»

Laur ise pole pilte üle lugenud. Teab vaid, et oli kaks karbitäit fotosid. Fotograaf Jõger, enamiku piltide autor, oli Lauride peretuttav. Lauri mäletamist mööda tegutses Jõger enne sõda amatöörfotograafina, pärast sõda asus piltnik aga tööle Parikaste ateljeesse Tallinnas Kuninga tänaval. Kui Laur 1953. aastal abiellus, siis pulmapildi tegi Jõger ise. Rohkem pole Laur ses ateljees poseerinud. Pole juhust olnud.

Seevastu lavainimesed sattusid tollesse populaarsesse ateljeesse ühtevalu. Estraadilava heledaimad tähed Eino Baskin ja Lia Laats räägivad, et teatriühing saatis staare alatasa ilupilte tegema. Pärast rändasid pildid müüki nii kioskitesse kui teatritesse. «See kikilipsudega pilt!» hüüatab Baskin. «Seda fotot - mina ja Järvet - müüdi paljudes kohtades. Väga levinud pilt.»

Baskini sõnul on kikilipsudega kaunismeeste foto pärit ajast, mil oli tema ja Järveti lavalisi hiilgeaegu: ajavahemik 1953-1957, mil kaks meest andsid mitu tuhat kontserti. Austajate parved võisid sel ajal austatute foto riiuliäärele paigutada. Heal juhul õnnestus näitlejatelt autogrammgi kätte saada.

«Vanasti oli teatris piltide laud, kus müüdi piltpostkaarte etendustest ja näitlejatest,» lausub Ülle Ulla. Lia Laatski mäletab, et teatrites müüdi piltpostkaarte mis mühises. Ning teatriühing kandis hoolt, et publikulemmikutest pilte jaguks. Pehme joonega iluülesvõtteid Parikaste ateljeest.

«See oli väga tore ateljee - teatriühingu fotoateljee,» meenub Ülle Ullale aeg, mil teda kirjus suure dekolteega kleidis pildistati. Ullale meenub seegi, et pilt võis olla tehtud aastal 1957 ning kindlasti pole see kauneimaid fotosid, mis temast aegade jooksul üles võetud.

Parikase ateljee polnud Ullale ka siis tundmatu, kui ta noorukese lavatähena sinna sisenes. Esimesed ilupildid Ullast tekkisid samade seinte vahel siis, kui tulevane lavategelane oli 1- ja 4-aastane. Nondel ülesvõtetel oli Parikase tempel all.

Nõukogude ajal ei löödud pildile küll templit, aga sätiti ateljeesse tulnu peapööret ja silmavaadet sama hoolikalt kui Eesti ajal. Ning lavainimeste pilte olid seinad täis, õhkab Ulla. Talle meenub, kuidas ateljee ees kõrgus vitriin ilusate inimeste piltidega, mille keskel troonis suur foto Eri Klasist. Viimane polnud siis veel kuulus dirigent, vaid lihtsalt ilus mees, noore baleriini silmarõõm. Ulla käis ja imetles.

Kodumaised staaripildid olid tollal suured menukid, mille ees austajate hordid unistasid ja unelesid. Nüüd - kaks karbitäit ajalugu.

Tagasi üles