Vatikan on avaldanud pahameelt Itaalia filmireshissööri Giuseppe Ferrara uue mängufilmi “Jumala pankurid” linale lubamise üle. Väidetavalt tõsielusündmustel põhinevas filmi viitab rezhissöör Püha Tooli seotusele finantsafääridega, mis hõlmasid narko- ja relvaäriga tegelevat maffiat, korrumpeerunud pankureid ja poliitikuid, vabamüürlasi ja salapolitseid. Filmis viitab autor asjaolule, et Poola päritolu paavst Johanees Paulus II kasutas maffiarahasid kommunismivastaseks võitluseks oma kodumaal Poolas ja mujal Ida-Euroopas. Film esilinastus Itaalias selle nädala lõpus.
Giuseppe Ferrara uus film viitab paavsti seotusele maffiamõrvaga
Giuseppe Ferrara väidetavalt tõsiselusündmustel põhinev film toob 1980. aastate algusest taas päevavalgele pankur Roberto Calvi salapärase mõrvaloo. Calvi juhtumit peetakse Itaalias veel tänapäevalgi viimaste aegade enam tähelepanu äratanud lahenduseta mõrvalooks, mis vapustas Itaalia avalikkust täpselt 20 aastat tagasi ning iseloomustab kahtlematult teatud ajajärku Itaalia lähiajaloos. Roberto Calvi oli pankur, keda süüdistati sidemetes maffiaga, samas olid tal aga väga soojad suhted ka Vatikaniga. 1982. aasta juunis leiti Roberto Calvi ühe Londoni silla alt pooduna. Eile linale tulnud Giuseppe Ferrara mängufilm “I banchieri di Dio” ehk “Jumala pankurid” heidab kõrvale Londoni politsei esitatud enesetapu versiooni. Filmi järgi mõrvasid pankur Calvi maffia saadikud, kes seisid väga lähedal ka Vatikanile ning isegi Briti ja Itaalia vabamüürlastele - rahvusvahelisele liikumisele, mille põhimõtteks on inimeste kõlbeline täiustamine ja inimõiguste ideoloogia kujundamine. Calvile kuulunud Ambrosiano Pank läks samal aastal, mil pankur mõrvati, segastel asjaoludel pankrotti. Eelnevalt oli pank andnud suuri laene Ladina-Ameerika ettevõtetele, mille tegevust kontrollisid Vatikani Pank ja Leedu päritolu Ühendriikide peapiiskopi, Paul Marcinkuse juhitud Religiooni Instituut. Calvi pangas olid aga hoiul ka suured maffia rahasummad. Filmis “Jumala pankurid” valetab piiskop Marcinkus (keda kehastab “Blade Runnerist” tuttav Rutger Hauer) pankur Roberto Calvile, et maksab tema finantsraskustes pangale Ladina-Ameerika firmade võlad tagasi, andes nii Calvi Banco Ambrosianole võimaluse äri taas jalule seada. Ometi läks asi tegelikult hoopis teisiti. Filmis meelitatakse Omero Antonutti kehastatav pankur Calvi odavasse Londoni hotelli, kus tugeva Sitsiilia aktsendiga mehed ta uinutavad ning seejärel talle Thamesi kaldal silmuse kaela panevad, ta taskud kive täis laovad ning ta siis silla alla üles poovad. Rezhissöör Giuseppe Farrara hinnangul sai pankur Calvile saatuslikuks see, et ta teadis liiga palju Vatikani, maffia, salateenistuste ja korrumpeerunud poliitikute sidemeist. Giuseppe Ferrara film põhineb Calvi mõrvaloo uurimismaterjalidel ja pankur Calvi poja Carlo tunnistustel, kelle arvates oli tema isa pigem naiivne ohver kui kurjategija. Giuseppe Ferrara kinnitusel on ta üritanud seda filmi teha 14 aastat. Seni on aga asi alati tõendite puudumisel takerdunud. Vatikan on jõudnud Giuseppe Ferrara filmi aga juba enne selle linastumist hukka mõista. Katoliikliku päevalehe Avvenire väitel laimab Giuseppe Ferrara põhjendamatult Vatikani ja arhipiiskop Marcinkust. Vähe sellest, et peapiiskop Marcinkust kujutatakse filmis valeliku küünikuna, kes armastab golfi mängida ning ilusatele tüdrukutele silma visata. Lisaks sellele häbistab Ferrara ka paavsti ennast, viidates tema seotusele Vatikani Panga afääride ning pankur Calvi mõrvaga. Pankur Calvi mõrvalugu on tegelikult siiani lahenduseta. Eelmisel aastal taotlesid uurijad pankuri surnukeha uut ekspertiisi. Kohtueksperdid on lubanud Roberto Calvi mõrvaloo uue raporti avalikustada 2002. aasta aprillis.