Kilingi-Nõmme tüdruk Liisi Koikson, nüüdne Otsa-muusikakooli lauluõpilane, on oma (mitte just hiigelpika) elu jooksul kaks korda «Laulukarusselli» võitnud ja korra napilt teiseks jäänud.
Liisi Koikson kogub laulukarussellil tuure
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomulikult on ta väisanud ka konkurssi «Kaks takti ette» - tavaline korrapära, mis viib ühelt võistluselt teisele.
Esimene laulukarussellitamine tuli siis, kui Liisi oli kaheksa-aastane. Pärast esimest teleesinemist sai tüdrukust Kilingi-Nõmme kuulsus. «Liisi, laula üks lugu ka,» kiusasid kohalikud poisid ja itsitasid mis kole.
Väike Liisi jättis kiusajatele laulud laulmata, küll aga tegi seda Soomes Salo rahvusvahelisel lauluvõistlusel ja Itaalias ülemaailmsel lastelauluvõistlusel «Zecchino D’Oro». Rääkimata kõikvõimalikest muudest konkurssidest, mis kestavad tänase päevani - Liisi karussellitab edasi.
Mida «Laulukarussell» andis? Liisi mäletab, et vähemasti üks marsruut - Tallinna bussijaamast telemajja - sai tal vesiselgeks. Ning telemajas sai igasuguseid kuulsusi elusuuruses ja väga ligidalt näha.
Valutu läbikukkumine
«Aga «Kahes taktis» ei võitnud ma midagi,» muigab Liisi. «Läksin iseseisvalt, ilma õpetajata. Võtsin ühe laulu muusikalist «Hüljatud» - neli salmi.» Muusikal tollal ei ruulinud, sestap Liisigi mitte. Oli aasta 1999, mil «Kaks takti ette» võitis Tanel Padar.
«Ega ma ise mõelnudki, et olen mingi tegija,» meenutab Liisi tollast valutut läbikukkumist. Võitudega harjunud noor laulja pidas tegijaks hoopis Maarja-Liisi ega tundnud võitude jadasse sattunud kaotuse pärast suurt muret. Lihtsalt juhtus nii.
Kaamerapelgu ja lavahirmu Liisi «Laulukarussellist» ei mäleta. Neid lihtsalt polnud. Konkursilt konkursile käinud Liisi ei pelga lava ka praegu. Vähemasti siis mitte, kui laulmine ees. Teatrilavaga on teistmoodi.
Sügisel laulab Valgret
Oma näitlejavõimeid peab noor laulja enesekriitikast helendades kesisepoolseks. Mis sest, et praegu osaleb ta Pärnu teatri Endla muusikalis «Hea lugu» ning aprillis alustab lavastaja Georg Malviuse karmi käe all proove muusikalis «Miss Saigon».
«Näitlemine on mul ikka nõrk külg,» naerab Liisi. «Muusikali casting’il pidin naerma ja nutma… nutt veel tuli, aga naer mitte.» Oma koha kooris võitles ta ka naeruta. «Ahh,» rehmab Liisi käega. «Koor on hall mass - ei pea üksi keset lava tantsima või teksti ütlema.»
Aprillis algab «Miss Saigoni» proovitsükkel pihta. Hea, kui selle kõrvalt kooli jõuab, ohkab Liisi. Vast ei hakka üks tegevus teist segama. Kuid suurmuusikali proovid ja sügisesed etendused ei tohi kindlasti segada üht järjekordset konkurssi, nimelt tänavusügisest Raimond Valgre nimelist lauluvõistlust Tartus. Sel võistlusel ei osale Liisi esimest korda. Ilmselt mitte ka viimast - kui ta just grand prix’d ei võida. Karussell tiirleb edasi.