«Labürint», ETV 29. aprillil kell 21.45
Meediaarvustus: Naiivse vabadusega töötuse vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saatest polnud möödas veel viit minutitki, aga juba ma kahetsesin, et olin lubanud seda retsenseerimise tarvis vaadata - saatekavas lubatu ja teleekraanil nähtava vahel polnud küll seost. Lubati rääkida tööst ja töötusest, mis, nagu kirjutati annotatsioonis, on «sageli narkomaania ja alkoholismi üheks põhjuseks». Kuidas sellisesse teemaasetusse sobib vabadus valida tööd, jäi tegijate teada.
Saatesse oli kuhjatud kõike - veidi masendavaid töötuseandmeid, veidi rahulolevat üliõpilast, veidi rahulolematut ülikoolilõpetanut, veidi õnnest säravat ettevõtjat. Üle oli see segu valatud naivismi ja elukaugusega.
Saate autorid ei olnud endale lihtsalt selgeks mõelnud, millest nad ikka saadet teevad ja kellele. Ju siis pärssis mõttetegevust see, et saade valmis ettevõtlusameti tellimustööna.
Poole tunni jooksul räägiti, räägiti, räägiti. Töötusest? Aga ükski kõneleja polnud ju töötu? Nagu polnud neist keegi ka narkomaan või alkohoolik. Vabadusest valida tööd? Kas nad polnud siis vabad valima tööd? Ei saa ju valida tööd - või nõuda, et sind valitakse -, kui sa ei suuda tõestada enda sobivust selleks. Ega siis diplom tööd anna! Seda vana tõde võiks küll igaüks teada.
Kohe meenusid Mart Taevere publitsistikasaated, kus oli kõike, millest nähtud «Labürindis» puudu jäi - head kodutööd, julgust näha probleeme ja neid mitte maha vaikida, oskust leida tõeliselt huvitavaid persoone, selget seisukohta, analüüsioskust. Just nii sünnib professionaalne saade.
Aga «Labürinti» ma enam ei vaata - esimene kogemus kohutas.