Kuningas kipub jälle kuu peale

Nüüd kipub kuningana kuu peale Vanemuise näitleja Markus Luik. Foto: Sille Annuk

Täna esietendub Tartus Vanemuise suures majas uusversioon legendaarsest lastelavastusest

«Kuidas kuningas kuu peale kippus». Lapsemeelse muinasloo toob publiku ette Uku Uusberg.

«Ega ükski laps siin maamuna peal kasva eal nii täis, et millelegi muule tema sees enam ruumi ei jätku,» arvab noor lavastaja.

Pärsia muinasjutu ainetel saksa kirjaniku Joachim Knauthi kirjutatud lugu jõudis Eestis esimest korda avalikkuse ette aastal 1976. ETV telelavastuse tarbeks kirjutas stsenaariumi Dagmar Normet. Lavastaja Elvi Koppeli käe all valminud etenduses lõi kaasa plejaad tolleaegseid tõusvaid tähti – peaaegu terve lavaka seitsmes lend eesotsas Urmas Kibuspuuga.

Kursusekaaslane Peeter Volkonski kirjutas muusika. Ansambel Ruja sissemängitud palad on lapsepõlvest tuttavad mitmele põlvkonnale. Uuema aja Eesti raskemuusika austajad mäletavad neid ehk Kosmikute ja No-Big-Silence’i plaadilt.

Uus tekst, Volkonski muusika

Värske lavastuse jaoks on Strisdanddolia Vai kirjutanud päris uue teksti, kuid Volkonski rokipärleid pole söandatud millegi muuga asendada. Õigupoolest on neid hoopis juurde tulnud.

«Olen ise näinud ainult ühte esimestest proovidest. Kirjutasin uue lavastuse jaoks lugusid juurde küll, aga palju neid kasutatakse, seda ma ei tea,» kommenteeris Volkonski.

Küsimusele, kuidas vanad lood ka uue tekstiga sobivad, vastas ta üllatunult: «Miks nad ei peaks siis sobima?»

Ruja kuulsaks mängitud lugusid esitab Vanemuises kitarrist Karl Laanekase bänd Estraadiraadio koos Miina Härma gümnaasiumi segakooriga.

Uue teksti autor, salapärase nimega näitekirjanik Strisdand­dolia Vai peabki laule vana ja uue lavastuse määravaimaks ühisosaks. «Volkonski laulud on kirjutatud originaalnäidendi tegelaste suhu ja neid ei saanud muidugi välja jätta,» rääkis Vai. «Suuresti sama on ka see asi, mida aetakse – et kuningas tahab kuu peale, aga sellega ühtivused piirduvad. See on ikka täiesti uus ja suveräänne lugu, tegevus algab hoopis kuskilt mujalt.»

Jube pahad tegelased

Uku Uusbergil 1970ndate telelavastusest helgeid mälestusi pole. «Selles originaalnäidendis pole peaaegu ühtegi head tegelast, kõik on jube pahad ja see on üleni miinusmärgiline näitemäng,» selgitas lavastaja. «Kuna see kuu peale kippumine ja võimuvõitlus on materjalis juba eos sees, siis on ka minu lavastuses teatav miinusmärgilisus olemas, aga püüan seda edasi anda teistmoodi – nihkes.»

Vana telelavastus tundub noorele teatrimehele nüüd pigem kummaline kui kuri, kuid väiksena kogetu on endiselt meeles. «Enda lapsepõlvele mõeldes seostub minul selle telelavastusega esmalt midagi väga õudset,» tunnistas Uusberg.

Töökeskkondi vahetada armastav lavastaja kiidab Vanemuise praegust lastetükki «Detektiiv Lotte», aga leiab, et kuninga lugu sobib ehk paremini veidi vanematele lastele.

«Miskipärast on praegu koolinoortele suunatud teater ja kino alati seotud mingite suurte probleemidega, kuidas keegi avastab narkootikumid ja mis siis edasi saab,» nentis Uusberg.

««Kuidas kuningas kuu peale kippus» võiks just kooliealistele lastele mõtlemisainet pakkuda, sest käsitleb täiskasvanuks saamise probleemi ja seda, mida see täiskasvanuks olemine ülepea tähendab.»