«Nõrgem pool. Naised müüki», ETV, 28. mai, kell 19.30
Meediaarvustus: Ükskõiksuse orjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiina Kangro saated mulle meeldivad - ta on põhjalik ja seetõttu on tulemus professionaalne. Minu jaoks seostub viimane mõiste eelkõige probleemi endale üksipulgi selgeks tegemisega.
Nii selgeks, et saates ei jääks lahtiseks ühtki otsa, tõstatatud küsimused saaksid vastuse, probleemi käsitlusel oleks nii üldist (kõigile arusaadavat moraali) kui ka köitvat (ja õpetlikku) üksikut. Kõike seda oli ka nüüdisaegset naiste orjakaubandust käsitlevas saates.
Usun, et paljusid televaatajaid shokeeris teadmine, et igal aastal satub seksiorjaks laia maailma 500 maarjamaalast. Eesti riigi roll nende kaitses piirdub vaid n-ö tagajärgedega - kui tüdrukud kusagil kaugel maal kohalikku saatkonda jõuavad, aidatakse neil koju tagasi pöörduda.
Kus on ennetus - sõna, millest ükski asjapulk kõrgel riigiredelil oma kõnedes peaaegu kunagi mööda ei saa. Justkui taevaisa, mis avitab!
Kus ta avitab, kui firmasid, mis koolituse sildi all tüdrukuid seksiorjaks müüvad, kontrollida ei saa, nende kohta puudub isegi ühtne infobaas - seadused teadagi lõdvad.
Naeruväärne oli vaadata, kuidas muidu soolise võrdõiguslikkuse eest lõvina võitlev riigiametnik konkreetsete küsimuste peale telekaamerate ees kössi vajus. Mis nüüd mina!? Just sina, sest see on koht, kus üldistelt juttudelt soolisest võrdõiguslikkusest saab üle minna tõelistele tegudele.
Küsimus pole ju mitte selles, et seadusi Riigikogust kui Vändrast saelaudu läbi lasta, vaid selles, et inimene tunneks end seadusest kaitstuna.
Vastutust vaid inimesele veeretada ei ole õige! Lõppude lõpuks elame me ikka ühiskonnas, mitte hundikarjas! Ka need 500 naist.