Stuudiopublik Eesti telejaamade lugematutes talk show’des
Tambet Kaugema, Postimees
Meediaarvustus: Ja nüüd plaksutame
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stalini surma-aastal said jänkid hakkama sellega, et tarvitasid televisiooni tol ajal veel üsnagi lühikeses ajaloos esmakordselt loomast (kaas)saatejuhti. Pärdik nimega J. Fred Muggs, kaabu uljalt peas, tegi kaasa
show’
s «Today». Shimpans oskas toolil istuda, käsi kokku lüüa ja üht-teist lihtsamat ilmselt veel.
Kõik see meenub, kui vaatad sügise saabudes üksteise järel vups ja vups teleekraanile hüppavaid talk show’sid ning nende salvestamise ajaks stuudiosse meelitatud publikut.
Juba aastaid olen juurelnud, mis sunnib inimesi nii mõttetult oma aega raiskama. Ja vahel sellegi üle, milleks üldse on stuudiosse vaja seda assistendi käeviipe peale innukat plaksutamist imiteerivat rahvamassi.
Muidugi tuleks vahet teha poolsunniviisiliselt publikut tegema pandud kaablipoiste ja kostümeerijate ning täiesti vabatahtlikult ja omal algatusel stuudiosse tulnud inimeste vahel. Kui mu arvutused paika peavad, võiks selline isehakanud teletäht hea tahtmise korral iga päev korra või kaks mõnel telesalvestusel osaleda, sest talk show’dest meil juba puudust ei ole.
Mõistagi ei saa kõiki talk show’sid ühe piitsaga lüüa. Ricki Lake’i show’s või «Unetuse» tüüpi saates on stuudiopublikul täita üsna tähtis roll - esindada eriarvamusi ja neid kõval häälel ka välja öelda. Pidasin silmas seda, kui publik on stuudios enam-vähem samal eesmärgil mis dekoratsioonid ja mööbel. Just nendel juhtudel tekib sisimas kuri tunne, et saate tegijad pole kuigi sügavalt asja olemuse üle mõelnud. Vaid järgivad juhmivõitu järjekindlusega teiselt poolt tormist ookeani meile imporditud klisheesid.
Samas, mõelge või Urmas Oti kunagiste intervjuusaadete peale. Tühjas stuudios vaid kahekesi istuvad saatejuht ja -külaline pakuvad vahel palju suuremat pinget, kui seda suudab toatäis lärmakat estraadi.