/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/06/30/53142t1h7cdb.jpg)
Kirjandusteadlase Janika Kronbergi sõnul ei maksa Eesti vasakintellektuaalide ja Nõukogude Liidu saatkonna koostöö hindamisel välistada ka võimalust, et punased võisid plaanida kasutada endaga suhtlemist ära nende inimese mõjutamisel.
Kronberg: punasuhtlust sai kirjaniku vastu ära kasutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tuua paralleeli Nõukogude Eestis toimunuga, on tema sõnul mõeldav, et saatkond võis kaaluda ka võimalust inimesi mõjutada, ähvardades nende koostöö saatkonnaga avalikustada.
«Seda on ju Nõukogude ajal tehtud küll ja küll. Kõigepealt näidati sind teatavas seltskonnas, siis kleebiti silt külge, siis hakati välja pressima.»
Kronberg lisas siiski, et ta taolist suhtlemist väga üle ei tähtsustaks. «Suhtlemine intellektuaalide, kirjanike ja diplomaatide vahel võib ju alati olla.»
Tema sõnul on aga ajaloolase Jaak Valge värsketele uurimustulemustele raske ise allikatega tutvumata hinnangut anda.
«Et midagi öelda, peab olema nende allikatega tuttav. Ma usaldan ajaloolasi ja ma loodan, et Valgel on põhjalik uurimistöö veel osaliselt ees ja ta kirjutab selle veel argumenteeritult ja põhjalikult lahti.»
Ajaloolase Jaak Valge uuritud Nõukogude Liidu Eesti saatkonna materjalidest selgub, et mitmed tuntud kirjanikud käisid 1930. aastatel idanaabri saatkonna töötajatele kõrgseltskonnas kuuldut vahendamas ja mõnel puhul ka juhtnööre küsimas.
Näiteks oli saatkonna sage kaastööline toonase Eesti üks menukirjanikke, muuhulgas kuulsa romaani «Ümera jõel» kirjutanud Mait Metsanurk.