Enno Tammer: iga inimene ei väärigi ehk elulugu

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatu "Selgeltnägija Nastja" elulooraamatu esitlus Apollo raamatupoes 19.10.09
Raamatu "Selgeltnägija Nastja" elulooraamatu esitlus Apollo raamatupoes 19.10.09 Foto: Jelena Rudi

Kirjastaja Enno Tammer avaldas elulooraamatute buumist rääkides arvamust, et praegu on käes elulooraamatute lastehaigus ning tegelikult ehk iga seltskonnaelu kuulsus või telekangelane ei väärigi biograafiat.

«Mõnda aega ei tahaks nüüd väga elulooraamatutest midagi kuulda,» tunnistas Tammer ETV saates «Vabariigi kodanikud».

«Praegu püütakse üksteist üle trumbata,» nentis Tammer. «Ebaõnnestumisi võib elulooraamatute puhul olla ka just kvaliteedis. Paljude n-ö. elulooraamatute puhul lööb raha lõhn trükilõhnast üle.»

Kirjastaja Marii Karell tõdes, elulooraamatuid ongi raske defineerida ning ehk oleks Eestis praegu toimuva buumi sisuks olevate raamatute puhul õigem kasutada terminit portreeraamat.

«Need ongi raamatud, kus lugejad saavad neid huvitavate teleekraanilt nähtud inimeste või muidu tuntud isikute elu kohta rohkem teada, kui ajakirjanduslikest artiklitest,» selgitas Karell.

Kirjandusteadlane ja kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg rõhutas, et elavate inimeste elulugude väärtus võib aja möödudes tõusta. «Ajalugu võib neid tekste õilistada.»

«Kindlasti on see kirjandus,» oli Kronberg veendunud.

Ta leidis, et praegune biograafiate buum on selle poolest positiivne, et annab lihtsale inimesele eluloo. «See võimaldab traumad välja elada, lahti kirjutada.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles