Koor, milles on sädet

Immo Mihkelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tehnikaülikooli meeskoori tänane jõulukontsert Tallinnas Kaarli kirikus on mõnes mõttes olulisem sündmus, kui see saalisolijatele võib välja paista.

Mitte seepärast, et traditsiooniks saanud kontserdiga tähistab koor oma 57. sünnipäeva ja esitatakse Rein Rannapi vaimuliku sisuga uudisteost «Keldi palved», vaid rohkem ikka põhjusel, et nende peadirigendile on see lahkumiskontsert.

Jüri Rent noogutab - jaa, viimane kontsert, uus aastanumber toob tema asemele noorema mehe, Peeter Perensi. «Muutusi on ikka vaja,» lausub Rent ja tema ilmest võib välja lugeda kurbust. Kahetsust püüab ta varjata, kuid on ju selge, et 29 aastat ühe koori juures ja 19 sellest peadirigendina jätab inimesse sügava jälje.

Rohkem kui koor

Muusikaakadeemia õppejõud, Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse liige ja mitme muu koori dirigent Jüri Rent ütleb, et tipi koorile kulus vähemalt kaks kolmandikku tema mõtte- ja tegevusenergiast. «Parimad aastad minu elust,» ütleb ta. Midagi muud nii olulist ja kaalukat ta hetkel oma elus ei näe ning pole ka ime.

Tegemist pole lihtsalt ühe kooriga teiste kõrval, vaid millegi enamaga. Legendaarsed on meeskoori kevadised maskiballid, mida mehed endale korraldavad pöörase entusiasmi ja vaimusädelusega. Rendi silmad löövad särama, kui ta räägib, kuidas soliidne firmajuht lülitab paariks päevaks välja mobiiltelefoni ja sukeldub tudengliku eluvabaduse voogudesse.

1945. aastal asutatud koor tekkis ajal, mil keelati üliõpilaskorporatsioonid. Sellest valjusti numbrit tegemata on nemad aga tegutsenud kui üks selts, mille ridadest on tänaseks läbi käinud rohkem kui tuhat meest.

TTÜ meeskoori sadakonnast liikmest on praegu vaid neljandik tudengid. Ülejäänud on elus ja töös järje peal olevad vilistlased, kes käivad laulmas vabast ajast. Proovid on kord nädalas, kuid nende tegelikust aktiivsusest annab tunnistust statistika, et rekordaasta jooksul on neil toimunud 40 esinemist ja igasugu üritusi sai kirja 180.

Kümnetele tuhandetele eestlastele on harukordselt vitaalne ja dünaamiline koor aga tuntud nende ülimenukate rahvalike kassettide ja plaatide järgi, mille nad tegid koos piirivalve orkestriga. Samas aga esinetakse vahel ka koos ERSOga ja lauldakse vokaaltehniliselt keerulist klassikarepertuaari.

«Kooril on hea säde, vägi ja vabadus sees, parimatel päevadel võivad nad ka proffidele kandadele astuda,» räägib Jüri Rent ning on oletamatagi selge, et muusikalistes asjades on tema tugev käsi mängus.

Mehed laulavad vähem

Miks ta siis ära läheb, kui tegelikult ei taha? Põhjus on proosaline - koori põhikiri seab lauljatele vanuse ülempiiriks 50 eluaastat ning Jüri Rent tähistas oma juubelit maikuus. Ehkki dirigent on kooriga lepingulises suhtes, on ta siiski pundis sees ning reegel on reegel. Sama reegel on hoidnud koori läbi aastakümnete pidevalt uuenevana.

Mis aga puutub muusikasse, on tulemused hobikoori kohta muljetavaldavad. Mitu olulist konkursivõitu piiri taga, hulk heliplaate ja kassette, iga-aastased tellimustööd eesti heliloojatelt ning paari tunni jagu uut repertuaari aastas. Rendi võitlus muusikaliste väärtuste nimel kooris on küllap olnud üksjagu pingutust nõudev - aga ka viljakandev.

Oma mantlipärijat kiidab Rent kui võimekat dirigenti ja teab, et laul jätkub. Loetud päevade pärast on tal uued mured. Näiteks oli Eesti Meestelaulu Seltsis päris alguses üle 2000 laulja, praegu vaid 1200 ringis. See paneb mõtlema, kui valjusti või tasa meeste laulmine varsti kõlab.

TTÜ meeskoori jõulukontsert on täna kell 18 Kaarli kirikus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles