/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2009/12/10/280535t1hd1b0.jpg)
Kolm eesti noort, Kerli Altmart, Piia Salundi ja Andrei Errapart, digitaliseerivad oma vabast ajast eesti kirjandust ja riputavad selle tasuta lugemiseks internetti. Projekt asub aadressil e-raamatukogu.com.
Noorte vabatahtlike e-raamatukogust saab tasuta lugemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhimõtteliselt on tegu Eesti kirjandusportaaliga, mis vahendab autorilt lugejatele digitaalseid raamatuid. «Ühtlasi paneme üles vabavara ja moosime autoreid, et nad autoriõigustest hoolimata siiski julgeksid internetis oma raamatuid avaldada.
See on ka hea kanal noortele-uutele autoritele, e-raamatukogus saavad nad ilma suuri kulutusi tegemata oma loomingut tutvustada,» räägib üks e-raamatukogu eestvedajatest Kerli Altmart.
Praegu on e-raamatukogus 35 autorilt 71 raamatut. E-raamatukogu tuntuimate autorite hulka kuuluvad Indrek Hargla, Peeter Sauter ja Enn Vetemaa.
Veebruaris vaid nelja raamatuga sündinud e-raamatukogu lugejaks on tasuta registreerinud 1932 inimest. Raamatuid digitaliseerivad projekti eestvedajad vaid suurest rõõmust, kusjuures ühe raamatu paberilt digitaalkujule viimine võtab umbes nädala.
Eesti rahvaraamatukogudes on praegu 376 400 lugejat, kes teevad aastas 11 292 000 laenutust. «Kümne aasta pärast tahame samade numbriteni jõuda ja olla internetis suurim eestikeelne rahvaraamatukogu. Siis loodame, et autorid saaksid oma teoste eest tasu ja kasutajad maksaksid lugemise eest mingi sümboolse summa,» tunnistab Kerli Altmart.
E-raamatukogu kasutavad meeleldi kohustuslikku kirjandust lugevad kooliõpilased. «Septembris registreerus paari päeva jooksul üle saja inimese, kes kõik lugesid üht teost, «Mahtra sõda».
Saime ühe kirjandusõpetaja käest teada, et lugemisnimekirjas nõutavat raamatut polnudki rahvaraamatukogus nii palju eksemplare, et klassitäiele lastele jätkuks. See näitab hästi vajadust e-raamatukogu järele,» nentis Kerli Altmart.
E-raamatukogu teavikud on mõeldud kasutamiseks vaid netiühendusega, alla laadida neid ei saa. Ehkki inimesed on harjunud netis olevat tasuta kasutama, usuvad e-raamatukogu eestvedajad, et kui tulevikus küsida väikseid summasid, aga hästi paljudelt, võiks see ärimudel tööle hakata.
Pragu läheb e-raamatukogu üleval pidamine maksma 300 krooni kuus (serveritasu), kuid sellele lisanduvad Kerli, Piia ja Andrei vabatahtlik ja tasuta tööaeg. Seda koguneb lisaks põhitööle ligi kaheksa tundi ööpäevas.
Kommentaar
Indrek Hargla kirjanik
Äärmiselt tore, et keegi sellist asja viitsib teha. Mina olen niivõrd laisk inimene, et mul ei ole blogi ega kodulehte ega saagi kunagi olema. E-raamatukogu on suurepärane võimalus oma tekste levitada. Mis on ilmunud, see on avalik ja peaks olema võimalikult laialt kättesaadav.
Minu poolest võiks isegi sealt lasta faile alla laadida või paberile printida . Aga ma olen aru saanud, et mõned autorid kardavad selle koha peal, et inimesed hakkavad liiga palju nende jutte lugema. Aga see on mingisugunegi võimalus läbimüüdud tekste levitada.
Enim laenutatud
1. Indrek Hargla «Vabaduse kõrgem määr»
2. Kati Murutar «Naisena sündinud»
3. Eduard Vilde «Mahtra sõda»
4. Indrek Hargla «Püha Graal»
5. Juhan Kunder «Eesti muinasjutud»
6. Sass Henno «Elu algab täna»
7. Johan H. H. «Vitulotud»
8. Helga Nõu «Kass sööb rohtu»
9. Urmas Espenberg «Otsin naist»
10. Peeter Sauter «Indigo»