/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
Vanemuine jätab teisipäeval igaveseks ajaks hüvasti Heikki Haraveega, kes ühendas oma näitleja- ja lavastajaelu Tartu teatriga peaaegu 43 aastat tagasi.
Heikki Haravee teatritee katkes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haravee suri üleeile õhtul kella seitsme paiku - samal ajal, kui teatris algavad tavaliselt etendused - oma kodus insuldi tagajärjel. Tema elukoht asus nii Vanemuise suurest kui ka väikesest majast vaid viie minuti kaugusel.
Viimane kord läks ta publiku ette eelmise nädala kolmapäeval, kui väikeses majas etendus Schilleri tragöödia «Salakavalus ja armastus». Nagu ikka, lahkus 78-aastane mees kodunt varakult, et süveneda rahulikult Kammerteenri osasse.
Väärikas näitleja
Samas lavastuses kehastab Presidendi osa näitleja ja lavastaja Jüri Lumiste. «Heikki oli üks neist, kes õpetas mind hindama sõna jõudu,» ütles Lumiste. «Talle oli väga oluline rääkimise kultuur.»
Mõnikord oli Haravee meenutanud oma õpinguteaegseid pedagooge eesotsas Felix Mooriga. «Temalt see mõtte väljendamise oskus oligi pärit. Ja sõnades mõtet väljendada Heikki tõesti oskas,» märkis Lumiste.
Samas pakkus noorematele kolleegidele eeskuju ka Haravee näitlejaväärikus. «Teatrisse ja oma ametisse suhtus ta aupaklikult,» meenutas Lumiste. «Heikki meelitas laval olles lendlema mängu kõrgustesse ja tungima sisu sügavustesse.»
Viimne osaloomine
Haravee rolliloomingu viimset saavutust võisid teatrihuvilised vaadata alates mullu septembrist, kui esietendus Lortzingi koomiline ooper «Salakütt».
«Heikki oli draamanäitleja ja seepärast paistis ta ooperilauljate taustal Pankratiuse osas oma mänguga hästi silma,» meenutas tema lavapartner Jaan Willem Sibul.
Ooperisolist kiitis oma kolleegi saatust. «Ta sai vedada oma vankri lõpuni välja,» ütles Sibul. «Heikki ei pidanud teatrist lahkuma ja pensionile jääma.»
29. aprillil 1924 sündinud Heikki Haravee lavastajakäe all tuli mängimisele klassikat (Gribojedov, Ibsen, Hugo) ja muusikat (Verdi, Rossini, Telemann). Osatäitmiste loend võtab teatrileksikonis tavatult palju ruumi.
«Lavastajad pidid arvestama tema jõuliste ja isikupäraste mõttekäikudega,» meenutas Jüri Lumiste. «Kui teda tagant ei kiirustatud ja lasti tal endal oma keerdkäike pidi osa tuum avada, pakkus ta imelisi teatrielamusi.»
Järgmine «Salakavaluse ja armastuse» etendus on 31. jaanuaril. «Salakütt» etendub taas 15. veebruaril. Heikki Haraveed ei näe teatrivaatajad enam kummaski neist.