Täna alustab sünnipäevakontserte ansambel Eesti Keeled – kollektiiv, mis paneb kaunilt kõlama nii inimkeele, pillikeeled kui kuulajate hingekeeled.
Eesti Keeled – kümme aastat kaunist kõla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Keeled alustas 1999. aastal neljaliikmelisena, kandes esialgu nime Agan, Sooäär, Kann, Karras. «Minu jaoks on kandled kitarrikõla pikendus, sest pole võimalik üksi mängida sajakeelset kitarri,» põhjendas tavatut koosseisu ansambli ellukutsuja, kitarrist Ain Agan 2000. aastal ilmunud läbini instrumentaalse esikplaadi «Holy Lake» saatesõnas.
Nüüd tuntakse sama ansamblit teise nime ja koosseisu järgi, sest varsti lisandusid Aganale, teisele kitarristile Jaak Sooäärele ning kandlemängijatele Tuule Kannile ja Pille Karrasele lauljad-kitarristid Riho Sibul ja Jaak Johanson. Ilmusid plaadid «Sabaga täht» (2002) ja «Kella tiksumist...» (2004), mõlemad tänaseks juba kodumaine klassika.
Lisaks esitatava ja esituse erakordsele kvaliteedile teevad Keeled eriliseks kontrastid ja nende tavatu kooskõla. Ansamblis on koos džässmuusikud ja rahvamuusikud, autorilaul ja autorita rahvalaul, innovatsioon ja traditsioon, kuid ometi sünnib sellest kõigest sõnulseletamatult sidus tervik.
Ka lauljad Jaak Johanson ja Riho Sibul on oma laulu- ja väljenduslaadilt, saati häälelt kaunikesti erinevad, kuid olulisem on see, mis neid ühendab – isikupära ja keskendumine laulutekstide meeleolule, mõttele, sõnumile. Teine Jaak, kitarrist Sooäär, nimetab Eesti Keelte liikmeid oma lemmikuteks eesti muusikas. «Me toome Eesti Keeltesse oma erineva muusikalise tausta ja sobitame ühisosa kokku, kuid samal ajal jäävad kõik ikkagi endaks,» seletab ta kuuiku kõlakeemiat.
«Neil on õnnestunud saavutada akustilises muusikas harv tasakaal teksti ja harmoonia huvitavuse vahel,» kiitis Eesti Keeli mullu ajakirjas Muusika Lauri Sommer. Kuulajad, eriti need, kes tõesti kuulavad, oskavad Eesti Keelte kõla, sõna ja sõnumit juba nautida. Sünnipäevakontserdid pakuvad selleks taas uusi võimalusi.
Kontserdid
«Eesti Keeled 10»
• 15. detsembril Vanemuise kontserdimajas
• 16. detsembril Jõhvi kontserdimajas
• 17. detsembril Pärnu kontserdimajas
• 20. detsembril Viljandi pärimusmuusika aidas
• 22. detsembril Estonia kontserdisaalis