Meediaarvustus: Mässuline infopartisan

Küllap sai enamik meist möödunud kuudel mõne e-ringkirja, mis kutsub Iraagi sõja vastu protestima. Et saatke kiri USA presidendile või kongressile või veel kuhugi. Ringkirjad on juhuslik infomaterjal, aga interneti avarustes leidub tihedalt igasugust protestimeediat. Protestimeedia on täiesti olemas Eestiski. Näiteks Infopartisani lehekülg (http://music.future.ee/infopartisan), mille avastasin möödunud aastal. Nagu lehekülje jalusest lugeda, haldab ja toimetab seda üks mees - Andres Laiapea.

Põhiliselt sisaldab infopartisan inglise keelest tõlgitud tekste. Tekstid varieeruvad uudistest ja üleskutsetest kuni pisipaljastusteni ą la «kui mu ema suri, nõutasin ma enesele tema FBI faili». Viimane infopartisani uudis järjekorranumbriga 185 kõneleb Iraagi okupeerimisel hukkunud ajakirjanikest.

Eks need uudise ja arvamuse piirjooned protestimeedias üsna ebamäärased ole, aga samas - kui arvamusevaba on nn kvaliteetmeedia? Üks kanal ütleb «tshetsheeni iseseisvuslane», teine «tshetsheeni terrorist». Mõlemad annavad ju hinnangu.

Tekstide hulk ja suhteliselt hea keeleline tase jätavad infopartisani lehest hea mulje. Hämmastav, et ilma reklaamiraha või spondeerimiseta saab sellist asja üleval hoida. Aga kusagilt ei paista välja, nagu saaks kodanik Laiapea oma pisikese infoagentuuri elushoidmise eest tasu. Järeldus: sõnavabadus pole ilmaasjata demokraatliku ühiskonna alusaktidesse sisse kirjutatud. Protestimeelne rahvas tahab kõnelda ja kui üldtunnustatud kanalid seda ei võimalda, leiavad inimesed alternatiivi.