Kultuurisoovitused

Nulli ja lõputuse taustal

Suurte Õpetajate eesmärk - maailma humanistlik korraldus - on veel ellu viimata, tõdeb Linnart Mäll. Homme oma 65. sünnipäeva tähistaval Eesti juhtivaimal orientalistil ilmus kordustrükis viis aastat tagasi «Eesti mõtteloo» sarjas üllitatud artiklite kogumik «Nulli ja lõpmatuse kohal».

Linnart Mäll, «Nulli ja lõpmatuse kohal» kordustrüki ilmumine on Eestis üsna tavatu pretsedent. Millega ise selle raamatu populaarsust seletate?

Ju siis sealsed mõtted on paljudele inimestele vajalikud. Ju nad leiavad, et need lisavad midagi haridusele. Ju nad leiavad sealt ka mingeid positiivseid elamusi. Mille muu pärast ikka raamatuid ostetakse.

Veerand sajandit tagasi oli orientalistika popp ja Linnart Mälli tõlked kuumad bestsellerid. Praegu kurdetakse vaimsuse allakäigu üle. «Nulli ja lõpmatuse kohal» müügiedu näib kinnitavat vastupidist.

Eks selle raamatu trükiarv võrreldes toonastega on ju ka palju väiksem. Aga ma arvan, et mingist vaimsuse allakäigust ei ole põhjust rääkida. Tean, et minu varasemad tõlkeraamatud on ka praegu antikvariaatides minev kaup. Küsimus on pigem rahva ostuvõimes.

Ei saa muidugi ütlemata jätta, et tollal oli ka palju neid, kes lihtsalt etendasid vaimsust. Aga mis selleski halba? Eriti kui seda tehti enese vastandamiseks marksismile.

Teie raamat sisaldab umbes 30 aasta jooksul kirjutatud artikleid 1960ndate keskpaigast 1990ndateni. Kas neis on ka midagi, mida praegu teistmoodi seletaksite või mõtestaksite?

Ma ei ole kunagi lähtunud olupoliitikast ega pugenud võimude ees. Seetõttu võin kindlalt öelda, et mõtlen üldjoontes samamoodi, kuigi olen paljudes küsimustes sügavamale jõudnud.

Viimasel ajal olete tegelenud humanistlike baastekstide kontseptsiooni väljatöötamisega. Mida te nende all silmas peate?

Need on maailma eri paigus loodud tekstid, mis panid aluse mitmele suurele religioonile ja õpetusele. Mina ei vaatle neid aga mitte nende religioosses kontekstis, vaid võrdlen omavahel ja uurin seda, kuidas nad oma ajas ja kultuurikeskkonnas funktsioneerisid.

Olen leidnud nende tekstide vahel palju ühisjooni, millest kõige olulisemaks on see, et kõigis toonitatakse inimese erakordsust ja inimlikkuse vajalikkust. Enda tõlgitud raamatutest paigutaksin humanistlike baastekstide kategooriasse «Dhammapada», «Bhagavadgītā» ja Konfutsiuse «Vesteid ja vestlusi».

Aga hiinlaste teine püha raamat - «Daodejing»?

See minu arvates nende hulka ei mahu. Esiteks on see loodud hiljem, juba olemasolevate Konfutsiuse tekstide mõju all. Teiseks ei leia sellest humanistlike väärtuste esiletõstmist, vaid hoopis nende kriitikat. Humanistlike baastekstide hulka ei kuulu ka vana testamendi tekstid ja koraan, küll aga uue testamendi kolm esimest evangeeliumi.

Mis on lähemal ajal plaanis? Mis tekstidega praegu tegelete?

Olen eelkõige budoloog. Seetõttu ongi kavas välja anda seeria budismi pühakirjade tõlkeid. Ka mitmed vanemad tõlked, näiteks Konfutsius, vajaksid ülevaatamist.

Olen aru saanud, et selliseid tekste tuleks välja anda ühes raamatus korraga kahe tõlke kujul, mida hakkangi tegema.

Esiteks originaalilähedane terminoloogiline tõlge, kus olulised terminid on algkujul ära toodud, ja teiseks kirjanduslik tõlge, kus terminitele on püütud eestikeelseid vasteid leida.

Kirjanduslik tõlge sobib rohkem laiemale publikule, terminoloogiline tõlge aga neile, kes soovivad süveneda, ja see oleks ühtlasi heaks vaheastmeks üleminekul algteksti uurimisele.

Muudest asjadest on veel hinge peal «Rahvaste õiguste ülddeklaratsioon».

See võeti Esindamata Rahvaste Organisatsiooni peaassambleel ju vastu. Miks siis veel hinge peal?

Tõesti, seda dokumenti ette valmistades on ära tehtud suur töö, korraldatud hulk konverentse ja seminare.

Kuid iga deklaratsioon saab tõelise elu alles siis, kui sellele on lisatud köidete kaupa kommentaare. Seda tööd tulekski jätkata. On ju seegi üks baastekst, nagu «Inimõiguste ülddeklaratsioongi».

Niisiis tuleb välja, et tegelete praegu ühelt poolt kauge minevikuga humanistlikke baastekste uurides ja teiselt poolt loodetavasti mitte väga kauge tulevikuga rahvastele õiguslikku olemasoluruumi luua püüdes.

Päris nii see siiski ei ole. Suurte Õpetajate eesmärk - humanistlik maailmakorraldus - on suures osas ju veel ellu viimata. Nii et ka see osa minu tegevusest on suunatud eelkõige tulevikku.

Raamat

Linnart Mäll

«Nulli ja lõpmatuse kohal»

Ilmamaa, 2003.

Märt Läänemets
orientalist ja tõlkija

Tagasi üles