Eesti muusiku hulljulge ratsukäik vabadusse

Kindlasti leidub Tallinnas neid, kes mäletavad oma hämmastust, nähes 1988. aasta kevades üht veidrat ratsanikku läbi vanalinna Toompeale kappamas, rüütlirüü üll, suur sinimustvalge lipp sõidutuules lehvimas. Jätnud võimumäel seisva militsionääri üllatusest keeletuna maha ja andnud hobuse tagasi tema valdajale, tormas «rüütel» trepist alla Moskva kohviku ette, hüppas taksosse ja kadus.

Väga vähesed teavad, kes oli see tundmatu ratsur. Selgust ei toonud ka ajalehes Sirp ja Vasar ilmunud read mingist hullust, kes olevat üritanud Toompead vallutada.

Sellest tembust sai alguse Eesti popmuusikas tuntud-teatud kitarristi Endel Jõgi teekond vabasse maailma. Laenanud Tondi ratsabaasist «filmivõteteks» hobuse, otsustas ta kõigepealt näidata oma meelsust valitseva süsteemi vastu, mis ei lasknud muusikul olla tema ise. «Ma lihtsalt pidin seda tegema, see oli minu statement, minu eneseavaldus sel hetkel, mil vint oli täiesti üle keeranud,» räägib mees täna.

Täna elab ta Austraalias Melbourne’is, on väikese eduka helisalvestusstuudio Palmstudios omanik. Ja tema passis seisab nimi Endel Rivers. Eestis on ta sedapuhku taas kord muusikuna, esinemas oma bändiga.

«Trooja vari»

Viimati esines Endel Eesti laval 15 aastat tagasi Tartu Levimuusikapäevadel ansambliga Linnu Tee. Aga enne seda olid mitmed pundid, nagu näiteks Argos, Proov 583, Magnetic Band, GGG… Muusikahuviline mäletab kindlasti Endel Jõgi ja Lauri Laubre laulu «Trooja vari», mis Hillar Norralti esituses võitis ETV popmuusika saatesarja «Pop-Tipp».

Oli tuntust, oli publikut, ent üle kõige käis punaideoloogiline surve. «See oli ikka õudne jama, mida tegema pidime,» meenutab Jõgi alias Rivers natuke nukralt naeratades.

Jah see, mis täna näib totrusena, oli toona muusiku elu igapäevane osa. Kui «ingliskeelne ja läänemeelne» Magnetic Band esinemiskeelu sai, võitles Gunnar Grapsi ansambel oma eksistentsi eest edasi. Elada ja töötada oli ju vaja.

«Neeme Kuningas tegi meile mingi lavakujunduse, ajasime narrikostüümid selga ning käisime kaks korda ENSV kultuuriministeeriumi ja KGB-laste komisjoni ees mingit venekeelset repertuaari, millest hiljem esitasime ehk vaid murdosa,» toob Rivers näite Gunnar Grapsi Grupi ehk GGG valulisest sünnist.

Läbimurre maailma

Ratsukäik Toompeale polnud muusiku ainus meelsuseavaldus. Liitunud ajutiselt ühendusega Elu Sõna, toimetati ta pärast üht Tallinnas Raekoja platsil peetud kõnet musta Volgaga ülekuulajate ette. Seal tehti mehele selgeks, et parem on, kui ta kaoks. KGB valis «Endel Jõgi juhtumi» puhul mahavaikimistaktika.

Saanud «mitme õnneliku vedamise ja lõputute sekeldustega» USAst dokumendid sõiduks Iisraeli, pääses Jõgi koos perega juudiriigi Moskvas Hollandi saatkonnas asunud esinduse kaudu Läände. Esialgu jäädi Austriasse, kust juba õige pea jätkus teekond Austraaliasse, Melbourne’i.

Endel Rivers Project

Kohalik väliseestlaste kogukond aitas leida tööd (millele kulus viimnegi vaba hetk, nagu Rivers meenutab) ja üheksakümnendate lõpus oli Riversite pere pannud kõrvale piisavalt raha, et oma stuudiole alus panna.

«Palmstudios on tänapäevane, tõeliselt hubane stuudio, mille disainis üks tõeline maailmaklassi asjatundja,» iseloomustab Rivers oma väikest töötuba, kus ta on aja jooksul võõrustanud Paavo Järvit, Ivo Linnat, Heldur Jõgiojat, Henn Rebast ja paljusid teisi Eesti muusikuid. Peamiselt tullakse lihtsalt külla, vahel ka lindistama.

Lävides stuudio ümber koondunud muusikutega, jõudis Rivers järgmise verstapostini oma elus. Moodustus bänd, kellega ta sai hakata tegema just niisugust muusikat, nagu soovis.

Ehk siis instrumentaalset progressiivset jazzrocki - nii liigitab seda palade autor ise. Tuntuim muusik, kes Riversi grupis kaasa lööb, on tõeline maailmanimi - klahvpillimängija Allan Zavod - Berklee muusikakolledži professor, kes mänginud Frank Zappa bändis, Glen Milleri orkestriga, olnud legendaarse Duke Ellingtoni soosik.

Mullu valmis ansamblil album pealkirjaga «Hardbite», millelt Eesti kuulaja tajub ehk helijälgi sellest sõnumist, mida Endel Jõgi kitarr kunagi Eesti lavadel edastas. Selles leidub Magnetic Bandist õhkunud vaba hingust, Proov 583 meloodilisi viise, märke GGG heavy-joonest.

«Hardbite» lõi läbi. Mullu detsembris tõusis ta juhtiva kitarrimuusikat müüva ja analüüsiva kompanii Guitar 9 Records jooksvas edetabelis teisele kohale.

Sellest piisas, et Riversi postkasti hakkaks saabuma fännikirju ja esinemiskutseid paljudest riikidest.

Come back’i Eestis tegi Rivers oma ansambliga äsja lõppenud Õllesummeri jazzilaval.

«Ma olin seesmiselt väga erutatud, ikka korralik vabin oli sees,» räägib Rivers, keda kogunes lava juurde toetama ja vaatama palju vanu sõpru, muusikuid-kolleege. «Ma olen kogu oma Eesti-reisi eest tervele reale inimestele tänu võlgu, olgu siin nimetatud Kadri Tali, Jaanus Raudkats, Raivo Tafenau, Villu Veski, Hannes Tamjärv, Ivar Virkus, Pille ja Ants Pottmann.»

Endel Rivers Projecti saab näha 11. juulil Pärnus Watergate’il, 12. juulil Muhus festivalil «Juu jääb», 15. juulil Tallinnas Stenbocki hoovis ja 17. juulil pubis Scotland Yard.

Vaata ka www.endelrivers.com