«Blue-Collar Blues» uurib töösuhteid uutes oludes

Koreograaf Krõõt Juurak esineb täna avataval näitusel performance’iga «Autodomestication». Pildil on tal käsil projekt «Once Upon» Kanuti Gildi Saalis. Foto: Toomas Huik

Globaalne kapitalism on oma kõigi aegade suurimas kriisis. Eestis oli novembris juba 100 000 töötut.

See arv tõuseb. 1. juulist hakkas Eestis kehtima uus töölepinguseadus, mis võimaldab tööandjal töötajat lihtsamini vallandada. Sellistelt alustelt uurib tööproblemaatikat tänasest Kunstihoones ja Kunstihoone galeriis vaatamist, kaasamõtlemist ja osalemist pakkuv näitus «Blue-Collar Blues».

«Rääkides uuest töölepinguseadusest, on see üksnes mastaapsemate globaalsemate protsesside tagajärg, üleilmse järjekindla neoliberaliseerimise sümptom,» räägib näituse kuraator Anders Härm. «Viimase poolsajandi väldanud protsessid on toonud endaga kaasa muutused töösuhetes, massi- ja palgatöö iseloomus, nagu majanduses tervikuna, millele näitus keskendub.

Erinevalt näiteks globaalsete rahavoogude liikumisest ja selle põhjustatud kinnisvaramullist puudutab tööproblemaatika vähemalt kaudselt iga inimest,» jätkab ta. Järjest hoogsamalt tegeletakse nende küsimustega ka Eestis, kus hakatakse üle saama postsovetlikust häbist ametiühingu, töötajaõiguste jms suhtes. 

Lai geograafiline haare

Näituse pealkiri jääb eesti keelde tõlkimata, kuna «sinikrae bluus» ei kõla kuraatori arvates just hästi. Olenemata pealkirjast või siis just olenevalt rahvusvahelisest pealkirjast on ka näituse geograafiline haare lai, ulatudes Ladina-Ameerikast Ida-Euroopani ja Balkani maadest Põhjamaadeni. Tööproblemaatika on universaalne ja globaalse kapitalismi tingimustes üksteisega läbi põimunud.

Kõrvuti rahvusvaheliste suurnimedega, nagu Francis Alys, Santiago Sierra või Kennedy Browne, osalevad näitusel ka eesti kunstnikud, kes oma loomingus selliste teemadega tegelevad. Kõik kaasa löövad eestlased teevad näitusele ka uued teosed, mis tõukuvad spetsiifiliselt kohalikest probleemidest.

Mõnest tööst. Mehhikos resideeriva, belgia päritolu kunstniku Francis Alyse video on terav poliitiline allegooria, mis algab ülesvõttega USA presidendi Harry S. Trumani kõnest, milles too ülistab arengumaade moderniseerimise väärtuslikkust.

Sisse tuuakse ka aariat harjutav laulja ning oma esinemist ikka ja jälle alustav ja katkestav strippar. Pidevalt katkeva võrgutuse taustal võrdleb kriitik Cuauhtémoc Medina striptiisi Mehhiko modernsuse pidevalt hilinenud lubadustega: ahvatlevalt nähtav, kuid alati natuke käeulatusest väljas.

Video Venezuela tootmises

Austria kunstniku Oliver Ressleri ning Venezuelas ja Saksamaal tegutseva politoloogi Dario Azzelini töö kannab pealkirja «Viis tehast. Tööliste kontroll Venezuelas». Video kajastab muutusi Venezuela tootmises ja näitab seda viie suure firma – tekstiilivabriku, alumiiniumitehase, tomativabriku, kakaotehase ja paberivabriku – näitel.

Lisaks kõigele sellele on kogu näituse vältel võimalik tutvuda ka kunstiakadeemia tudengite kevadise sotsiaalprojektiga «Koondatute kunsti keskus», mis pakkus koondatutele võimaluse kunstiliseks eneseväljenduseks.

22. jaanuaril toimub aga seminar «Kodanikupositsioon töö/suhtes», kus ettekannetega esinevad Marju Lauristin ja politoloog Oudekki Loone ning paneelides osalevad tööküsimuste asjatundjad Eiki Nestor, Harri Taliga, Allar Jõks, Tarmo Kriis jt. «Blue-Collar Blues» jääb avatuks 31. jaanuarini.