Venekeelsesse kirjanduse tundi trügib Contra ja Vabadussõda

Vabadussõjas hukkunud reaalkooli poistele pühendatud kuju Tallinna kesklinnas.. Foto: Peeter Langovits.

Venekeelses gümnaasiumis õppivad noored viiakse uue ainekava jõustumisel kirjanduse tunnis kurssi ka luuletaja Contra loominguga ning peamiselt Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel peetud Vabadussõjast rääkiva romaaniga «Nimed marmortahvlil».

Haridusministeeriumist kooskõlastusringile saadetud gümnaasiumi ainekava vähendab oluliselt venekeelsete õpilaste kirjandustundide mahtu ning viib selle sarnaseks eestikeelses koolis õpetatava kirjandustundide mahuga.

Lisaks täieneb ainekava mitme eestikeelse autori teostega, mis varasemast kavast puudusid.

Allpool on võimalik võrrelda praegust venekeelsete kirjandustundide eesti kirjandust puudutavat osa ja seda, mille soovib haridusministeerium jaanuaris valitsusse vastuvõtmiseks saata.

Väljavõte uuest ainekavast

5.6.2. Õppesisu

Eesti kirjanduse algus. Kristjan Jaak Peterson. Friedrich Robert Faehlmann, müütilised muistendid.

Rahvusliku liikumise aeg. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi «Kalevipoeg». Lydia Koidula, eesti teatri sünd.

Eesti kirjandus 19.-20. sajandi vahetusel. Juhan Liivi luule, «Peipsi peal». August Kitzbergi «Libahunt», Eduard Bornhöhe «Tasuja».

Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel. Luuletajaid: Gustav Suits, Villem Ridala, Ernst Enno, Marie Under, Betti Alver. Friedebert Tuglase «Popi ja Huhuu». Eduard Vilde «Mäeküla piimamees», «Pisuhänd». Anton Hansen Tammsaare «Kõrboja peremees», «Tõde ja õigus», August Gailiti «Toomas Nipernaadi».

Eesti kirjandus paguluses. Albert Kivikase «Nimed marmortahvlil», Karl Ristikivi «Hingede öö».

Eesti kirjandus 1950. aastatel. Juhan Smuul.

Eesti kirjandus 1960.-1980. aastatel. Luuletajaid: Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Hando Runnel, Doris Kareva. Mati Undi «Sügisball»; Jaan Krossi «Keisri hull», Viivi Luige «Seitsmes rahukevad».

Eesti kirjandus nüüdisajal. Luule: Contra, Kristiina Ehin. Proosa: Tõnu Õnnepalu «Harjutused», Mehis Heinsaare «Vanameeste näppaja», Urmas Vadi «Unetute ralli», Leelo Tungla «Seltsimees laps», Mari Saadi «Lasnamäe lunastaja», Diana Leesalu «Kaks grammi hämaruseni», Mare Sabolotny «Kirjaklambritest vöö».

Draama: Andrus Kivirähki «Helesinine vagun», Jaan Tätte «Ristumine peateega», Mart Kivastiku «Külmetava kunstniku portree».

Väljavõte vanast ainekavast

4.4. Eesti kirjandus

4.4.1. EESTI KIRJANDUSE LÄTTED. Peterson kui eesti kirjanduse alusepanija. Eesti rahvusliku kirjanduse teke (1830.-1890. aastad) (ülevaade). Kreutzwald - kirjanik ja valgustaja. Eepos «Kalevipoeg». Koostamise lugu, Faehlmanni roll, peamised motiivid, tähendus. «Eesti rahva ennemuistsed jutud». Koidula kui esimene rahvuspoeet ja romantiline müüt.

4.4.2. EESTI KIRJANDUS SAJANDIVAHETUSEL. Liiv. Lüürika. «Vari». Kitzberg. «Libahunt». Vilde. Jutustused. «Mäeküla piimamees». Modernism eesti kirjanduses (Noor-Eesti poeedid Suits, Grünthal-Ridala, Enno). Tuglase tegevus kirjaniku ja kirjanduse organisaatorina. Novellid.

4.4.3. EESTI KIRJANDUS 1918-1940. Poeetilised otsingud (Alle, Visnapuu, Under). Rühma «Arbujad» tegevus. Talviku, Alveri, Sanga jt luule. Gailit. «Toomas Nipernaadi». Tammsaare. «Põrgupõhja uus Vanapagan».

4.4.4. EESTI KIRJANDUS 1940-1960 (ülevaade). Ristikivi looming (valikul). Lepiku poeesia.

4.4.5. EESTI KIRJANDUS 1960-2000. Poeesia uuendamine (Ehini, Viidingu, P.-E. Rummo, Kaplinski looming). Runneli looming. J. Krossi ajalooline proosa. «Neli monoloogi Püha Jüri asjus». «Michelsoni immatrikuleerimine». «Keisri hull» (valikul). Jutustused (valikul). 60. aastate põlvkonna prosaistide looming (Valton, Saluri, Unt, Vetemaa). Ülevaade tänapäeva eesti kirjandusest. Vene-eesti kirjandussidemed.