Kirjastaja: üha enam tähelepanu pööratakse teismelistele
Masu tõttu võib mitu kirjastust uksed sulgeda!

Stephenie Meyeri Videviku-sarja kolmanda raamatu «Päikesevarjutus» ilmumine eesti keeles suvel 2009. Pildil Maire Link ja Helen Link Viru keskuse Rahva Raamatu poes teosega tutvust tegemas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahteri sõnul võiks kirjastusmaailmas valitseva trendina välja tuua üha suurema tähelepanu pööramise teismelisele lugejale.

«Esile võiks tõsta seda, et äärmiselt palju on hakatud tähelepanu pöörama teismelistele. Kauaennustatud teismeliste kultuuri kõrghetk on ilmselt kätte jõudmas ning nendele on ka oma raamatud,» ütles Vahter Postimees.ee’le.

«Maailmas otsitakse ka praegu pea meeleheitlikult järgmist «suurt kala», sest viimaste aastate tähtede Khaled Hosseini, Stephenie Meyeri ja Stieg Larssoni kõrghetk on läbi saamas,» nentis ta.

«Ilmselt oli Videviku-sarja edu paljudele šokeeriv üllatus ja nüüd otsitakse uusi sarnaseid teemasid. Nagu kunagise Harry Potteri buumi ajal nägime, siis kloonid ei müü kunagi sama palju,» rõhutas ta.

Seega ei ole Vahteri sõnul järgmine suur edulugu enam vampiiridest, kuid põhiteemad on ikka erinevad üleloomulikud jõud ja fiktiivsete ühiskondade kirjeldused.

«Väga suur hulk viimasel ajal peamiselt inglise keeles ilmunud või alles ilmuvatest noorteromaanidest on juba tõlkimisel eesti keelde,» lisas ta.

«Raske ennustada, mis juhtuma hakkab. Viimastel aastatel väga selgeid uusi suundi ei ole olnud,» rääkis kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer ülemaailmsetest kirjastustrendidest, kuid temagi möönis suuremat tähelepanu pööramist teismelisele lugejale.

«Terves maailmas näib jätkuvat ka vampiirihullus, nii et järgmine aasta toob Eestis kindlasti sedalaadi kirjandusele lisa. On pakutud, et vampiiridele järgnevad kõikvõimalikud libaloomad ning neid on tõesti juba käsikirjades tulekul. Enamik neid raamatuid on muidugi suunatud noorele lugejale,» rääkis Kaer.

«Praegusel raskel ajal on vähenenud traditsioonilise tõlkeilukirjanduse müük ning seetõttu on 2010. aastal just selle valdkonna raamatuid tõenäoliselt vähem ilmumas. Tasapisi kasvab aga noortele mõeldud ilukirjanduse väljaandmine,» uskus ka kirjastuse Pegasus tegevjuht Andres Tiisler.

Elulooraamatute buum jätkub

«2010. aastal on kindlasti jätkuvalt populaarsed eluloo- ja mälestusteraamatud. See kategooria jääb popiks ka edaspidi, sest inimestele meeldib lugeda raamatuid meie kangelastest,» uskus Tiisler.

«Tegelikult on biograafiad alati olnud ka mujal maailmas menukad, kahju et meedia on loonud Eestis ilmuvatele elulooraamatutele pisut negatiivse kuvandi,» avaldas ta kahetsust.

«Elulugude vorpimine paljude kirjastuste poolt jätkub kindlasti ka 2010. aastal,» uskus ka Vahter.

«Samas on kuulda, et need pole enam sama edukad kui aasta eest -  loomulikult oleneb kõik peategelase tuntusest. Loodetavasti ei ehmata kehvemini koostatud elulood huvitavaid inimesi mõttest ise oma elulugu kirjutada või rääkida,» sõnas Vahter.

Krista Kaer rõhutas, et elulooraamatud on ainult kohalik uudis - mujal on neid ilmunud kogu aeg ja mitmes kaalukategoorias.

«On staaride ja staarikeste elulood, palgatud kirjanike kirjutatud nn. staaride autobiograafiad ja nende kõrval ka tõeliselt põhjalikud ja huvitavad suurkujude elulood,» liigitas Kaer.

«Küllap meilgi jätkatakse elulooraamatutega kuni pole enam kellestki kirjutada. Ja siis minnakse teisele ringile. Samuti usun, et mälestused, kogutud kirjad ja teatud ajalooperioodide ülevaateid tuleb üha juurde. Kõige selle kõrval ei kao kuhugi muidugi hea kirjandus,» avaldas ta veendumust.

Mitu kirjastust võib uksed sulgeda

«Kõige olulisem raamatutrend Eestis on meie arvates jõuline kasv  originaalraamatute väljaandmises, st raamatud, mis on koostatud eesti kirjastuste endi poolt, mitte tõlgitud teistest keeltest,» tõi Andres Tiisler välja.

«Siia alla lähevad nii kiiruga valmis vorbitud raamatud hetke meediakangelastest kui ka asjalikumad dokumentaalteosed ja kõikvõimalikud pildiraamatud kokanduse, looduse ja muudel teemadel,» rääkis ta.

«Muu maailma raamatumüügitabeleid ja raamatumesside hitte tasub muidugi jälgida aga neisse tuleb suhtuda alati teatud ettevaatlikkusega,» selgitas Tiisler.

«Eelmise nädala Apollo edetabelis oli näiteks ainult kolm tõlkeraamatut (Stephenie Meyeri «Koidukuma», Sofi Oksaneni «Puhastus», Jamie Oliveri «Jamie kokakool») ning ülejäänud olid kõik originaalraamatud, millest omakorda neli raamatut olid elulooraamatud (Merca, Kukumägi, Kibuspuu, Veesaar),» loetles Tiisler.

«Kindlasti müüvad endiselt hästi eesti autorite teosed,» nõustus temaga Tauno Vahter.

«Kirjastustele on 2010 ilmselt ellujäämise aasta. Kui asi ei parane, võivad mitmed kirjastused uksed sulgeda. 5-6 keskmist või suuremat kirjastust on väga kehvas seisus,» avaldas ta asjade karmi seisu.

Uue aasta plaanid

«Tänapäev plaanib jätkata sarnaselt varasemaga ning 2010. aastal ilmub meie tuhandes raamat,» jätkas Vahter positiivsemas võtmes.

«Ilmumas on nii ajalooraamatuid kui mälestusi, albumeid ja teatmeteoseid, lasteraamatuid, suurtest romaanidest väikese eneseabini. Täiesti uues kuues alustab Punase raamatu sari,» lubas ta.

«Jaanuaris-veebruaris selgub noorteromaani konkursi võitja. Täiskasvanute romaanivõistlusele saabus rekordilised 61 käsikirja, võitja teatatakse ilmselt kevadeks,» arvas Vahter.

«Varrakul on veel aasta lõpus tulekul Nicole Kraussi «Armastuse ajalugu» ja Indrek Hargla «Frenchi ja Koulu reisid», järgmise aasta alguses Mihhail Šiškini «Veenuse juus» ning John le Carré «Kõige tagaotsitum mees»,» lubas Krista Kaer.

«Veel tuleb terve rida mahukaid ajalooraamatuid, näiteks Orlando Figesi «Sosistajad», Mart Laari «Saaremaa 1944», Christopher Tyermani tuhandeleheküljeline ristisõdade ajalugu «Jumala sõda» ning Philip Blomi «Peapöörituse aastad»,» rääkis Kaer.

Lisaks alustab Varrak sarjaga «101 Eesti...», millest esimesena ilmub Mart Laari koostatud «101 Eesti ajaloosündmust» ja järgmisena Mart Juure «101 Eesti albumit».

Pegasuselt on jaanuaris ilmumas kordustrükk Alice Seboldi raamatust «Minu armsad luud», mis linastub Eestis filmina veebruaris ning mille režissööriks on «Sõrmuste Isanda» Peter Jackson.

«Noorteka järgmiseks klubiraamatuks on veebruaris vabamüüki jõudev Melissa Marri «Ohtlik armas», millest Universal hakkab peagi ka filmi tegema,» sõnas Andres Tiisler.

«Märtsis on ilmumas Virkko Lepassalu kirjutatud põnev dokumentaalraamat nõukogudeaegsest riigipiirist ja kõigest, mis sellega seondus, kevadises ilmumisplaanis on Raimond Kaugveri seni avaldamata romaan «Põhjavalgus», mis peaks olema üks esimesi autori käsikirju üldse,» avaldas ta põneva info.

Lisaks jätkab Pegasus ka Jamie Oliveri kokaraamatutega ning kevadel ilmub järgmine raamat - kõigile ETVst juba tuttav «Jamie kodus».

Tagasi üles