Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Uue Kunsti muuseumis on avatud Pariisis elava soome fotokunstniku Elina Brotheruse isikunäitus, mis on suuresti autoportreeline. Brotherus on üks põnevamaid Euroopa noorema põlve fotograafe, kelle pildid kujutavad enamasti üksildast noort naist tühjades ruumides ja maastikes.
Äsja pälvis ta Põhjamaade suurima kunstipreemia, Carnegie auhinna noore kunstniku stipendiumi.
Brotheruse uus fotosari, mis nüüd väljas ka Pärnus, on valminud Brüsselis asuva Contretype muuseumi residentsateljees ja kuulub muuseumi kollektsiooni.
Elina Brotherus, kuidas võtaksite kokku näituse sõnumi?
Kõik selle väljapaneku tööd kuuluvad sarja «New Painting» («Uus maal»). Idee ise sündis 2000. aastal, mil töötasin Islandil. Galeriis, kus seadsin üles oma järjekordset näitust, veeretas direktor mõtet, et fotograafiat võib nimetada maalikunstiks uuel kujul.
On ju fotograafid hõivanud koha, mis paljude sajandite jooksul kuulus maalikunstnikele. See tähendab, et fotokunstnikke huvitavad samad teemad mis maalijaidki.
Minu motiivid on sageli väga klassikalised - inimkeha ja alastusega seonduvad. Suplejad vees, figuurid looduses - ikka ja jälle korduvad teemad kunstiajaloost! Ma lihtsalt kasutan kaasaaegseid tehnilisi väljendusvahendeid. Räägin valguse, värvi, kompositsiooniga.
Ühe teie teose pealkiri on «Kunstnik ja tema modell». Olete sellel ise riides, aga teie meesmodell on alasti. Miks just nii?
Tavaliselt on kunstnik mees ja tema muusa alasti. Siin aga on vastupidi. Mulle on see pilt tähtis, sest ajalooliselt on naise ülesandeks olnud kunstniku ja publiku pilkude ees end paljaks koorida.
On kummaline, kui haavatavaks muutub modell oma keha eksponeerides Kunstnik on alati olnud ühiskonna teadvuses maskuliinne ja modell feminiinne pool. Naisena on mul hea meel tagasi võita meie sugupoolelt röövitud territooriume.
Te olete soomlanna, kuid kolisite elama Pariisi. Miks?
Esimest korda käisin Prantsusmaal 1999. aastal kavatsusega jääda sinna kolmeks kuuks, kuid leidsin seal boyfriendi. Sellest ajast peale jagan end Soome ja Prantsusmaa vahel. Mu elukaaslane on ka mu piltidel.
Olete töötanud paljudes riikides. Kus on kõige parem loominguline atmosfäär?
Soomes, sest see on minu jaoks kaotatud paradiis. Samas meeldib mulle reisida uutesse paikadesse. Ühes kohas istudes muutud ümbruse suhtes pimedaks. Uusi maid ja maastikke vaatad värske pilguga.
Olete Fotofinlandia 2000 ja mitmete rahvusvaheliste auhindade laureaat. Neil päevil saite järjekordse suure tunnustuse osaliseks. Mis see teile tähendab?
Jah, mulle määrati just Põhjamaade suurima kunstipreemia, Carnegie auhinna noore kunstniku stipendium. See auhind antakse tavaliselt väljapaistvale maalikunstnikule, kuid mul on väga hea meel, et minu kaudu fotograafiat nii kõrgelt hinnati. Ilmselt otsustati minu kasuks seepärast, et tegelen maaliliste probleemidega.
Fotonäitus
Elina Brotherus
«Uus maal - autoportreede näitus»
Pärnu Uue Kunsti muuseumis
Svea Aavik, Meie Maa
kultuur@postimees.ee