Väikesed, aga põnevad

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katrin Pärn.
Katrin Pärn. Foto: SCANPIX

Alanud hooajal jätkavad väiketeatrid eksperimenteerimist, fookuses on kaasaja probleemid ja püüd olla dialoogis noortega.

VON KRAHLI TEATER

Nature Theater of Oklahoma tuleb Krahli

Von Krahl avas hooaja suurejooneliselt möödunud laupäeval, kui esietendus kaks Juhan Ulfsaki (pildil) lavastust – «Puhastatud» ja «4.48 psühhoos». Ulfsaki kinnitusel tuleb lavastusi vaadata koos, need on mõeldud tervikuna. Pärast esietendust nimetasid mitmed teatrikriitikud Sarah Kane’i tekstidel põhinevaid veriseid, halastamatuid ja vaataja hinge sügavuti kriipivaid lavastusi aasta parimaks. Mängivad Taavi Eelmaa, Mari Abel, Liis Lindmaa, Kait Kall, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi ja Ragne Veensalu.

31. oktoobril, teatri 21. sünnipäeval, esietendub noore, siiani rohkem tantsuskeenel tegutsenud lavastaja Karl Saksa lavastus tööpealkirjaga «Oh My God». Kaaslavastaja ja muusikaline juht on Hendrik Kaljujärv. Kaasa teeb suurem osa Von Krahli uuest trupist. Teatri kinnitusel on lavastus mäng avaliku ja privaatse Jumalaga. Samas polevat lavastuses selgeid viiteid ühelegi kindlale religioonile, usundile, sektile vms.

Üks huvitavamaid koostööprojekte esietendub veebruari teises pooles. «Elu on raske, aga me võime olla selle kangelased» valmib koostöös Robert M. Johansoni (Nature Theater of Oklahoma, USA), Simona Biekšaitė (Kliudžiau Theater Company) ja Marit Sirgmetsaga (Probably Maybe Theatre, Norra).

Lavastuse pealkiri on mugandatud fraas «Me võime olla kangelased, kas või üheks päevaks» David Bowie’ laulust «Heroes». Tegijad tahavad, et vaataja tuleks nendega hetke, näeks elu absurdsust ja küsiks suure küsimuse: mida me tegelikult siin teeme?

Seitse aastat tagasi linastus huvitavate noorte režissööride filmiseeria «Tabamata ime». Nüüd, aastal 2013, on Von Krahlis end sisse seadnud verivärske trupp ja filmikunstis tõstab pead uus filmitegijate põlvkond. On aeg uuesti kohtuda. Koostöös noorte režissööride Martti Helde, Maria Reinupi, Triin Ruumeti, Raigo Saariste, Moonika Siimetsa ja Vallo Toomlaga valmib peatselt filmikassett «Kontakt». Seekord pole Eduard Vilde enam asjaga seotud. Teemaks hoopis paranormaalsed kogemused, esoteerilised juhtumid ning kontaktid materiaalse ja immateriaalse maailma vahel. Filmid esilinastuvad 17. jaanuaril 2014.

Lisaks on uue aasta kevadel oodata Von Krahli lavale soome lavastaja ja näitleja Tero Jartti («Nibud ehk hetk me elude katkematus reas») lastelavastust.

Von Krahli teatri trupiga on liitunud Madis Mäeorg ja Kait Kall.

PIIP JA TUUT TEATER

«Bistro beyond» tuleb tagasi

Teatrifestivalil «Draama» saadud tagasiside lavastusele «Bistro beyond» andis Piip ja Tuut Teatrile tõuke tuua see lavastus taas publiku ette, kõigil huvilistel peaks olema võimalus seda rahvusvahelist lavastust vaadata järgmise aasta veebruaris.

Tänavune aasta kulmineerub aga jõulukuise etendusega «Eesti klounid 15 aastat – Piip ja Tuut piparköögis» Tallinnas Nokia kontserdisaalis, kus Piip ja Tuut (pildil Toomas Tross) tähistavad oma 15. sünnipäeva.

Estonia teatrimaja juubeliks valmis etendus «Piip ja Tuut 100-aastases Estonias», mis tutvustab Estonia ajalugu läbi sajandi. Kaasa mängib Siim Aimla ansambel. Etendused septembris Estonia kammersaalis ja üle Eesti.

Lisaks on oodata Anna Krogeruse ja Marek Demjanovi lavastust täiskasvanuile ühe lapse «erilisest» lapsepõlvest ning Piibult ja Tuudult uut etendust kogu perele.

Põnevust pakub ka supiteater, kus lõuna kõrvale pakutakse teatraalset meelelahutust; ja Marek Demjanovi juhtimisel peetakse ka lastega peredele mõeldud teatraalseid õhtusööke, kus tutvustatakse lauakombeid.

Alanud hooajal jätkab teater ringreise mööda Eestit ja esinemistega teatrifestivalidel üle ilma (oktoobris Türgis Bursa teatrifestivalil ja Tallinnas-Tartus festivalil «Teater noorele vaatajale», novembris väisatakse Londonit ja Helsingit).

THEATRUM

Kloostri Aidast kultuuri­keskuseks

Sellel sügisel keskendub Theatrum uue kultuurikeskuse käima panemisele – elu püütakse sisse puhuda Tallinnas Vene tänaval asunud söögi- ja joogimajast Kloostri Ait tühjaks jäänud ruumidele. Sellega seoses mõeldakse läbi praeguse repertuaari edasimängimise võimalused ja kavandatakse uusi, ent suuri uuslavastusi Theatrum sügisesse ei plaani, neid on oodata järgmisel aastal.

Kloostri Aida kuraatoriks on pärimusmuusik ja näitleja Jaak Johanson (pildil). Esialgu alustatakse tantsu- ja pilliklubide ning meistriklassidega, mida viivad läbi erinevad muusikud nii Eestist kui ka mujalt. Juba on andnud nõusoleku 9. oktoobril tantsuklubis mängida üks Poola juhtivaid pärimusviiuldajaid Witold Broda.

Programmi täiendavad muusika-, teatri-, kirjandus- ja filmiõhtud. Muusikalised žanripiirid on laiad: pärimusmuusika, džäss, autorilaul; ei välistata ka Chopini, Mozarti või Marais’ kammermuusikaga salongiõhtuid.

Theatrumi klubi on avatud ka Vanalinna Hariduskolleegiumi põhikooli ja gümnaasiumi ning teiste asjast huvitatud noorte vabalavadele ja võistulaulmistele.

Theatrumi eesmärk on teha Kloostri Aidast maja, mis eri valdkondades (kultuuri)elu rikastaks ja teeks koostööd oma naabritega, Püha Katariina kiriku ja dominiiklaste kloostri hooviga. Kokkuvõttes soovib Theatrum muuta kunagise prallepaiga noorte haridus-, kultuuri- ja kunstikeskuseks, et noortel ja kunstivallas alustajatel oleks koht, kus iseend otsida ja leida.

TARTU UUS TEATER

Miks minnakse ära?

Septembris esietendub Tartu Uues Teatris Renate Valme ja füüsilise teatri Kompanii Nii uuslavastus «Pure mind». Teater tutvustab lavastust kui tõelist, sõnadeta ja literatuursuseta teatrit, puhastavat elamust.

Novembri lõpus esietendub Mart Aasa kirjutatud ja Ivar Põllu lavastatud «Äralennuväli», uurimus väljarändajatest ja Eesti tühjaksjäämisest. Mängivad Ardo-Ran Varres, Helgur Rosental, Evald Aavik, Katrin Pärn (pildil) ja Kristel Leesmend. Kunstnik on Kristiina Põllu ja helikujundaja Ardo-Ran Varres.

Veebruaris saab lavaküpseks noore kinorežissööri Heleri Saariku autorilavastus, mille teemaks on lepingud. Märtsis aga esietendub Ingomar Vihmari uuslavastus, trupiks seesama seltskond, kellega eelmise hooaja kevadel valmis tal «Keskea rõõmud» ehk siis Katrin Pärn, Piret Simson, Janek Joost ja Margus Prangel. Just neile näitlejatele on lubanud teksti kirjutada Martin Algus.

CABARET RHIZOME

Uus pop-up-multimeediateater

Cabaret Rhizome alustab Erinevate Tubade Klubiga ehk siis Telliskivi loomelinnakusse kaheks kuuks avatava pop-up-multimeediateatriga, kus näeb 24. oktoobrist uuenduslikku lavastust «Risomeedia». Erinevate Tubade Klubi iseloomustab kolm tähtsat elementi: alternatiivne publikupaigutus, nüüdisaegsete kommunikatsioonikogemuste segamine elavate teatrielementidega ning sotsiaalmeedia kaasamine lavastuse publikuga suhtlemiseks ja nende tundmaõppimiseks.

Mõttelise järjena tantsulavastusele «Mutantants» jõuab lavale «10 Movements». Sel korral keskenduvad Päär Pärenson, Anatoli Tafitšuk (pildil), Joonas R. Parve, Ajjar Ausma ja Johannes Veski minimalistlikule ja meditatiivsele liikumisele, elavas esituses elektroonilisele muusikale ja sõnale.

Järgmise aasta kevadeks loodab teater valmis saada lühifilmi «Territoorium», suvel aga avatakse puhkesimulaator «Suvila» – suvelavastus, mis kutsub külalised linnast välja, et jutustada puhkamise vajalikkusest.

VAT TEATER

Virtuaalmaailmast filosoofideni

VAT Teater alustab oktoobris noorele vaatajale mõeldud projektiga, mille eesmärk on juhtida nii laste kui nende vanemate ja õpetajate tähelepanu virtuaalmaailma ohtudele ja võimalustele. 3. oktoobril esietendub Kristiina Jalasto näidend «Netis sündinud», mis on valminud Foorumteatri etenduste ja tõestisündinud internetiseikade põhjal. Etendusi mängitakse teatris NO99 ning kultuurikeskustes üle Eesti. Loo lavastab Margo Teder, osades Katariina Ratasepp, Kristiina-Hortensia Port, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv.

Järgmine VATi esietendus on kavas

12. detsembril. Sarja suurtest mõtlejatest avab lavastus tööpealkirjaga «Pidusöök», mis jutustab Sokratesest. Lavastuse lähteteksti kirjutab Aare Toikka, kes loo ka lavastab, näitlejateks teatri trupp ja Raivo Trass.

Saksa lavastaja Christian Römeri uuslavastus on kavandatud 27. veebruarile 2014, kui peaks esietenduma Tšehhi näitekirjaniku Roman Sikora näidend «Masohhisti pihtimus». Külalisena teeb lavastuses kaasa Raivo E. Tamm (pildil).

NUKU

Uus-vana menuk

Eile esietendunud «Väike Gavroche» põhineb katkenditel Victor Hugo suurromaanist «Hüljatud». Ajal, mil Prantsusmaa kuningas on unustanud oma rahva eest hoolitseda, kannab Gavroche hoolt oma tänava inimeste eest – nagu väike hea kuningas, kelle kuningriigis on kõik võrdsed. Taavi Tõnissoni (pildil) lavastus on mõeldud seitsmeaastastele ja vanematele lastele.

Taas jõuab lavale «Väike nõid», 2009. aasta menulavastus 127-aastasest nõiatüdrukust, kes ihkab üle kõige saada heaks (õigemini halvaks) nõiaks, sest siis saaks ta koos teiste nõidadega volbriööl ümber nõiatule tantsida. Jevgeni Ibragimovi lavastus on taas publiku ees 10. oktoobril Paides, sealt edasi mängitakse etendusi üle Eesti.

Nukuetenduses «Nublu» osaleb teatripublik tuleohutusõppusel, mille viivad läbi lustakad tuletõrjujad Mustpea ja Valgemaa ning nende tuletõrjekoer Nublu. Vahur Kelleri lavastatud tükk on mõeldud nelja-aastastele ja vanematele lastele. Esietendus 10. novembril.

«Lemuel Pitkini demonteerimine» on äärmuslik lugu sellest, kuidas enesele märkamatult kohtlevad inimesed üksteist kui elutuid nukke, kasutades neid vastavalt enda vajadusele, soovile ja kellaajale. Lavastuses kasutatakse visuaalteatri, nukuteatri ja klassikalise sõnateatri vorme. Lavastaja Mirko Rajas. Esietendub 16. novembril. Mõeldud noortele ja täiskasvanutele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles