Muusika-aasta allajoonimine nõuaks justkui omadussõna, millega möödunud 365 päeva mõõta. Ühist nimetajat on aga raske leida ja rahapuuduse või majandusraskuste üle irisemine on muutunud pehmelt öeldes tüütuks.
Aasta täis muusikat – klassikaline 2009
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On kena tõdeda, et masu pole viinud Klassikaraadiost kontserdiülekandeid ega peatanud ühegi kollektiivi tegevust, ent kahjuks jääb mööduva aasta helgeid helihetki varjutama Tallinna Filharmoonia töölepingutants – juriidiliselt peaaegu et korrektne, kuid inimlikult nörritav.
Administratiivsetest ümberkorraldustest, mis lubavad kaugelt rohkemat kui vaid märget paberil, tuleb kindlasti esile tõsta eellepingut ERSO ja maestro Neeme Järvi vahel – kunagine peadirigent peaks hooajal 2010/2011 jõudma taas oma koduorkestri ette.
Laulupeost muusikapeoks
Märkimisväärne on ka laulupeorepertuaari muutumine. Kümme aastat tagasi, kui Ants Soots oli XX sajandi viimase üldlaulupeo kunstiline juht, lähtunud ta ideekavandi vormimisel Rudolf Tobiase mõttest: laulupidu olgu muusikapidu.
Laulupidude ajaloos esimest korda sisustasid toona esimese, laupäevase laulupeokontserdi, valikkoorid koos sümfooniaorkestriga. Sama suunda jätkas Soots ka tänavuse laulupeo kunstilise juhina.
Muusikateadlane Tiina Matiisen tõdeb pärast pidu Sirbis, et «meie muusikaline kultuur – nii esituslik potentsiaal kui ka seda hinnata oskav publik – lubavad püstitada tõsisemaid eesmärke».
Esinduslikke kontserte andsid aga tippkollektiivid peo ajal veel, nii näiteks astus ERSO Neeme Järvi juhatusel üles Estonia kontserdisaalis, kavas Villem Kapp, Dvořák ja Sibelius, Jaani kirikus sai aga kuulata Eesti Filharmoonia kammerkoori, segakoori Noorus, Cantust ja Nargen Festivali orkestrit Tõnu Kaljuste juhatusel, kõlas Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri looming.
Väärikad juubelid
Kui 2008. aasta tähiseks oli riigi 90. sünnipäev, jätkus väärikate juubelite jada ka tänavu – 90. sünnipäeva tähistanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Otsa muusikakool lubavad saja aasta juubelile vastu minna tegusamana kui eales varem.
50. sünnipäeva puhul kinkis publikule «Seitsmenda sümfoonia» Erkki-Sven Tüür. «Need viiskümmend aastat on olnud väga vaheldusrikkad, täis huvitavaid sündmusi, reise, kohtumisi põnevate isiksustega ja selle kõige eest olen äraütlemata tänulik,» tõdes helilooja sünnipäevaintervjuus.
Tema «Seitsmes sümfoonia» alapealkirjaga «Pietas» pälvis kriitikutelt hinnangu kui meie turbulentsesse aega äärmiselt kohane teos. «Igaüks otsustab omaenda fookustest ja aktualiteetidest lähtuvalt, mis asi mingisugusesse pilti sobib või milline aeg praegu on,» kõneles helilooja intervjuus kultuurilehele KesKus.
«Tekste, millest seitsmendat, koorisümfooniat, kirjutades tõukusin, oli mitmesuguseid – nii Buddhalt ja Augustinuselt kui ka Deepak Chopralt ja Jimi Hendrixilt. Ometi võiksid need aforistlikud ütlemised olla kirjutatud justkui ühe inimese poolt, vaatamata aastatuhandetele väljaütlemiste autorite vahel või erinevatele kultuuridele, kust nad pärit on; sestap julgen arvata, et need peaks midagi ütlema inimestele mis tahes ajapildis.»
Eesti kontserdilavadel astus tänavu üles ka märkimisväärne hulk külalisi. Nii jõudis Tallinna näiteks maailma tipporkestrite hulka kuuluv Londoni sümfooniaorkester – Valeri Gergijevi juhatusel kõlas Estonia kontserdisaalis Rahmaninovi, Prokofjevi ja Stravinski muusika. Paavo Järvi tõi Eestisse ühe oma orkestritest – Frankfurdi raadio sümfooniaorkestri, tema noorem vend Kristjan Järvi tutvustas festivalil Klaaspärlimäng Balti Noori Filharmoonikuid.
Rahvusvaheline uue muusika festival Nyyd tõi publikuni «kõige krambivabamaks mõtlejaks germaani kunstipäikese all» nimetatud saksa nüüdishelilooja ja lavastaja Heiner Goebbelsi lavastusega «Eraritjaritjaka» ja Pariisis tegutseva moodsa muusikateatri helilooja ja lavastaja Georges Aperghise lavastuse «Machinations».
Eesti muusika päevi väisasid Collegium Novum Šveitsist ja Athelas Sinfonietta Taanist, kandmaks teiste hulgas ette eesti heliloojate uudisloomingut – maailma esiettekandele tuli Toivo Tulevi löökpillikontsert «Flow».
Uudisloomingu rohkuse poolest silma paistnud eesti muusika päevad ei petnud kuulaja kõrva selgi aastal – Kõrveri, Lille, Tulevi jt kõrval võis päris uusi nimesid kohalikust heliilmast avastada muusikaakadeemia tudengikontserdil.
Uudisloomingut tõi aga lavale ka sedapuhku teatrilipu all seilanud Nyyd – festivali tellimusena kanti Eesti Kontserdi ja Von Krahli teatri ühisprojektina ette Märt-Matis Lille ja Jan Kausi kammerooper «Indiate uurimine».
Helilooja, kes viis aastat tagasi eestluse tuleviku pärast südant valutas, süveneb oma esimeses ooperis hoopis Ameerika vallutamisse – traditsioonilise ooperi raamidest väljapoole jääv lavalugu kätkeb hulganisti dramaatilisi aspekte.
Uus eesti muusika
Eesti nüüdisaegse heliloomingu jäädvustamise seisukohalt tuleb kindlasti ära märkida ka ansambel U: esikplaat, kuhu on koondatud parimad viimastel aastatel ansamblile komponeeritud teosed. Albumile on jäädvustatud Helena Tulve «stream 2» (2009), Tauno Aintsi «1film» (2006), Andres Lõo «Miimiline partituur» (2005), Tatjana Kozlova «Circles» (2004) ning Märt-Matis Lille «When the Buffalo Went Away…» (2007) ja «Mu nuttev hääl on sügistuul» (2005).
Teosed on aastatel 2005–2009 plaadile salvestanud flötist Tarmo Johannes, klarnetist Meelis Vind, Vambola Krigul löökpillidel, Taavi Kerikmäe klaveril, viiuldaja Merje Roomere ja tšellist Levi-Danel Mägila.
Oluliseks tuleb pidada sedagi, et enamik väliskülalisi jõudis muusikaakadeemias ka erialase meistriklassi anda või huvilistega vestelda. Festivalid on aga kasvanud pelgalt kontsertide kogumikest aruteludeni – nii näiteks kutsusid eesti muusika päevad ärksamaid kaasamõtlejaid osalema mõttetalgutel ehk festivali raames aset leidnud avalikul arutelul, kus masu-aastast kantuna võeti kõneks nii helilooming, loomemajandus kui ka majandussurutis.