/nginx/o/2009/11/11/265469t1hc409.jpg)
Eesti film valmib sel aastal rahapuuduse tõttu odavamalt ja on pigem kunstilise pretensiooniga autorifilmi kui laiemale publikule suunatud žanrifilmi näoga.
Rahanappus sunnib eesti filmiloojaid autorifilme tegema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Filmi Sihtasutusel (EFS) on sel aastal välja jagada kaheksa protsenti vähem raha kui möödunud aastal, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Kaheksa protsenti vähem raha ei tundu ehk maailmas ja Eestis jätkuva olukorra taustal väga ränk kärbe, kuid asetades selle Eesti filmi üldise alarahastatuse konteksti muutub pilt muidugi veidi kurvemaks.
Kuigi suure raha eest tehtud film ei pruugi tingimata olla hea film, tunneb odavalt tehtud filmi ekraanil kergesti ära. Lisaks on madala eelarvega filmiprojektide juurde praktiliselt võimatu leida partnereid välismaalt, mis tähendab, et Eesti film ei liigu kuhugi, nendib EFSi esindaja Karlo Funk.