See seletamatu esmaarmumine...

Armumise meeleolus: Laura (Maris Nõlvak) ja Joosep (Gert Raudsep) otsivad võimalust kahekesi jääda. Foto: Mart Vares

Katrin ja Andres Maimiku vändatav uus film «Kirsitubakas» tõstatab küsimuse, mida küll noored neiud vanamehenässides näevad ja mida nood omakorda lapseohtu plikades leiavad.

Mäletate oma esimest armumist? «Ma arvan ja loodan, et enamikul inimestel on esimese armumise tunne meeles. See on selline tunne ja etapp elus, mis võtab täielikult võimust su üle. Eladki ainult selle tunde nimel,» selgitab Katrin Maimik (31) oma malbel toonil, mis värk tal selle esimese armastusega on.

Suve lõpusirgel Põlvamaal üles võetud suhtedraama «Kirsitubakas» stsenaariumi algidee pärineb just Katrin Maimikult. Koos abikaasa Andres Maimikuga on ta ühtlasi filmi režissöör. Aga see pole mingi hormoonidest pakatav noorte inimeste tunnete möll, vaid komplitseeritud lugu, sest peategelane, 17-aastane Laura, armub endast palju-palju vanemasse mehesse.

«Ta on 43-aastane mees, kes pole lihtsalt mingi vanamees, vaid ikka karismaatiline kuju, loodusehunt, selline, kes tajub ka tüdruku maailma,» selgitab Katrin Maimik. Ta räägib pikalt, mis kõik esimese armumisega kaasneb ja kui keeruline see on, eriti kui armastatu on kaks ja pool korda vanem. Seda kõike saab filmist «Kirsitubakas» vaadata tuleval sügisel.

Müstika seisneb hoopis selles, mis neil noortel plikadel arus on, et nad elatunud nässidest end võluda lasevad. Meenutage nüüd ise kah korraks: kindlasti olete kuulnud lugu sellest, kuidas keegi jättis oma pere ja läks noorema juurde – puhas klišee ju. Aga töötab. Eri variatsioonides, muidugi (vt infokast). Olgu selle tõestuseks kasvõi Elu24s aeg-ajalt ilmuvad uudised. Üks viimaseid andis eelmisel nädalal teada, et 33-aastane staarfotograaf ja korra juba lahutatud Ardo Kaljuvee on andnud oma suhtele 18-aastase Nele Dvorjaninoviga kihludes ametlikuma suuna.

«Noorte naiste puhul ongi nii, et sa ei tee enda jaoks mingit teadlikku valikut, see pole nii, et ma nüüd armun endast vanemasse – see lihtsalt juhtub,» lausub Katrin Maimik. Pole ju uudis ega saladus, et esimese armumise eas on tüdrukud tavaliselt endavanustest noormeestest vaimses arengus sammu võrra ees. «Neid ei huvita omaealised poisid, neid huvitavad elukogemus, saladused – see on see, mis tekitab põnevust,» lisab ta.

«Ja vanemad mehed, nemad on lihtsalt meelitatud sellest tähelepanust, kui noorem tütarlaps neid andunult kuulab. Noore tütarlapsega pole veel probleeme, peret ja suhet, pole igapäevarutiini,» selgitab Katrin Maimik ka teise suhtepoole seisukohti.

Perest saab firma
Aga see on teemale ainult üks lähenemine. Kuidas jääb sellega, et plika võib-olla otsib endale hoopis isa või vanemat mõistjat? «Meie filmi tegelasel on siiski isa olemas. Ta elab küll välismaal, aga tal on tütrega hea suhe,» oponeerib Katrin Maimik. Siiski ei välista ta seda, et päriselus võib isa puudumine olla just üks põhjusi, miks armutakse vanemasse mehesse – kuidagi on ju vaja vajaka jäänud rolli kompenseerida.

Aga seegi ei tähenda veel täit tõde. «Probleem võib ju olla ka selles, et laps ei saagi oma vanematega kontakti – vanemad küll hoolitsevad lapse eest, panevad riidesse, annavad süüa, aga hingeasjadest rääkida pole võimalik,» arutleb Kat-rin Maimik innustunult.

Vahepeal on meiega liitunud Andres Maimik (43), kes ei suuda oma uudishimu enam tagasi hoida. «Mis teema on?» pärib ta.
«Noored tüdrukud ja vanad mehed. Ehk oskad sina rääkida, miks mehed uuele ringile lähevad?» viskan küsimuse õhku.
«Valdav seletus uuele ringile minemise osas on bioloogilise põhjaga: isased liiguvad üksinda ja neil on bioloogiline tung võimalikult palju järglasi saada,» kostab Andres Maimik.

Teisalt näeb ta ka seda, et tihtilugu tehakse kõik asjad, nagu naisevõtt, laste saamine ja kodu rajamine, liiga varases nooruses ära, aga alles hiljem mõistetakse seda, mida tegelikult tahetakse – eriti kuna inimesed ju muutuvad. «Sa hakkadki midagi muud otsima, kui vanemaks saad,» tõdeb Andres Maimik.

«Ma ei saa rääkimata jätta ka seda, et paljud naised ja mehed suunduvad pärast seda, kui nad alustavad kooselu, justkui eksiili ja isoleerivad iseend, nad hakkavad lihtsalt majandama ja unustavad iseenda eest hoolitsemise,» läheb ta arutelu jätkates täiesti põlema. «Nad tassivad lapsi koju, vaatavad, kust piima osta. Naised lõpetavad õitsemise ja lähevad paksuks, muutuvad rõõmutuks ning see pere, mis sai armastusele ja õrnusele ehitatud, muutub firmaks –sina teed seda, mina toda. Loogiline, et varem või hiljem hakkab üks osapool end ahistatuna tundma.»

«Mehed võivad ka lõpetada õitsemise ja paksuks minna,» sekundeerib Katrin.
Maimikud lisavad kui ühest suust, et nende filmis asi nii keerukaks siiski ei lähe ja afääri ei tule. «Keegi ei skoori, ei löö kedagi üle, see lugu jääb vaataja lahendada,» avab Andres Maimik pisut filmi tausta.

Mida küll teised arvavad?
Laura osa täitev Maris Nõlvak ongi 17-aastane nagu «Kirsitubaka» peategelanegi. Väikelinnast, nagu Laura, ta siiski pärit pole. Vastupidi, tegemist on pealinna neiuga, kes õpib prantsuse lütseumi 11. klassis.
«Vanemasse mehesse armumine on isegi võimalik, eriti kui see noor on selline nagu Laura – ta ei taha pidutseda, vaid raamatuid lugeda ja vaimu harida,» räägib Nõlvak. «Temasuguste neiude puhul on üpris tõenäoline, et vanem mees hakkab meeldima, sest ta on arukam, ja neiu vajab võrdväärset partnerit.»

Ta ei salga, et päriselus võikski noormees paar aastat vanem olla, aga kindlasti mitte nii palju, nagu filmis. «Kui keegi armub endast nii palju vanemasse mehesse, siis sellest sõbrannadele ikka eriti ei räägita, sest kardetakse, mida teised võivad arvata,» tõdeb Nõlvak.

Hoopis huvitaval seisukohal asub filmis Laura ema mängiv Anne Reemann (50), kes tunnistab, et ise vanemaks saades muutub vanus järjest ebaolulisemaks. «Mulle see Laura ja Joosepi vanusevahe nii suur ei tundu,» ütleb ta otse.
Filmi meespeategelane Joosep on 43-aastane (nagu ka teda mängiv Gert Raudsep), tal on pere, kuhu kuulub ka teismeline poeg. Igapäevaelus on Joosep matkahunt, kelle töö ongi olla grupijuht looduses.

Ent vanusest ehk olulisemakski peab Reemann üht naiste ja meeste peamist erinevust: «Mehed ei saa kunagi täiskasvanuks.» Ta lisab, et pigem jäävad mehed lasteks kui naised tüdrukuteks, sest kui tüdruk saab lapse, ei saa ta enam plika olla.
Kas noor või vana, ega vahet ole, sest teadagi – armastus vanust ei küsi. Põhjustest, miks noored tüdrukud ja vanemad mehed kokku satuvad, võikski rääkima jääda.

Eks noored neiud otsivad kindlus- ja turvatunnet ning mõistmist. Vanemaid mehi iseloomustab aga kõige paremini Setomaal levinud ütlemine: eks vanagi hopõn tahat kaaru saia’. Kui keegi aru ei saanud, siis: eks vanagi hobune tahab kaera.

paare, kus naine on mehest noorem

•    Ameerika teletäht Courtney Stodden abiellus 16-aastasena 51-aastase näitleja Doug Hutchisoniga.

•    Finantskröösus George Soros (83) abiellus nädal tagasi tervishoiukonsultandi Tamiko Boltoniga (42).

•    Laulja Celine Dion (45) alustas suhet nüüdse abikaasa, mänedžer René Angéliliga (71), kui oli 19-aastane.

•    Näitleja Lauren Bacall abiellus 20-aastasena 45-aastase näitleja Humphrey Bogartiga.

•    Restoraniärimees Auri Hakomaa (59) uus armastus on džässiklubi Clazz juhataja Ave Oja (30).

•    Kanadast pärit kiropraktik Allan Oolo abiellus kolm aastat tagasi 54-aastasena endast täpselt poole noorema Vivika Virvega.

•    Ärimees Jaan Toots (56) on oma kaaslannast ja noorima lapse emast Kati Tootsist kaks tosinat aastat vanem.

Kommentaar

Aita Keerberg

psühholoog ja pereterapeut

Mida nooremalt kiindutakse-armutakse, seda tõenäolisem on, et omaealiste noormeeste seas ei ole eriti selliseid, kes noore tütarlapse vajadustele ja soovidele vastaks. Kes suudaks tütarlast vaimustada oma tugevusega, tarkusega, mõju- või rahalise võimuga. Vahest üks tähtsamaid aspekte siin on isegi turvalisus. Muu hulgas materiaalses.

Sageli peavad kõrvalseisjad neiu sellises valikus rahalist külge peamiseks motiiviks, eriti kui tegemist on mehega, kel juba märkimisväärne positsioon ja olemas pere. Olen kokku puutunud lugudega, kus noor inimene ongi üheselt ja selgelt otsustanud, et ta kasutab ära mehe poolt üles näidatud tähelepanu eesmärgiga kogeda naudinguid ja vabadust, mida raha eest saab.

Paljud lapsed tunnevad end emotsionaalselt mahajäetuna ja mittevajalikuna, kui nende vanemad ei ole suutnud hoida oma püsisuhet. Seega mitte ainult vanemasse mehesse kiindumine, vaid ka liiga vara kiindumine on tihti tingitud rahuldamata ja väga loomulikust vajadusest tunda end armastatuna ja hoituna.

Miks osa meestest ei suuda toime tulla kiusatusega noori neidusid vallutada? See kuulub rohkem bioloogia valdkonda. Mõnda aega õnnestub teatud osal neist oma vanus ära petta, aga sageli karistab loodus neid selle eest kõige alandavamal mõeldaval moel.