Näitleja karikeerib poliitikuid täiega

Peeter Oja tuli monotüki «Nüüd tõesti aitab jamast» esietendusel vaatajate ette 1. oktoobril Räpina aianduskooli saalis. Foto: Kristjan Teedema

Ma olen ajakirjanikuna ja ka meediatarbijana poliitikateemadest seni suhteliselt eemale jäänud. Valimas olen käinud siiski iga kord. Kui aga nüüd nägin Peeter Oja monolavastust, süvenes mul arusaam, et poliitikat kui üliolulist asja meie elus tuleb järjepidevalt jälgida.

Karl Kermese juhitav Monoteater esietendas stand-up-komöödia «Nüüd tõesti aitab jamast» 1. oktoobril Räpina aianduskoolis. Peeter Oja esitas publikule veidi enam kui tunni jooksul Eesti poliitikute tüüpe, tõi esile nende naeruväärsusi, vastutustundetust ja kaugenemist valijatest.

Monotüki teksti on kirjutanud Mart Normet ja Erik Moora. Nad elasid etendusele koos publikuga kaasa, ja nagu oli näost näha, jäid näitleja töö ja publiku vastuvõtuga igati rahule.

Iirlane ja eestlane

Vanemuise kontserdimaja puupüsti saali ees käis eelmisel pühapäeval esinemas iiri stand-up-koomik Dylan Moran. Naeru oli saalis kõvasti, isegi rohkem kui laval nalja.

Paar korda riivas iiri kuulsus ka Eesti poliitikat ja tegi isegi korra Andrus Ansipi üle nalja. Põhiliselt keerles tema jutt elulähedastel teemadel, nagu naised, lapsed, lemmikloomad ja seks.

Peeter Oja teeb monotükis «Nüüd tõesti aitab jamast» samuti nalja. Kuid erinevalt iirlasest on eestlase stand-up-teemadega risti vastupidi. Oja räägib kogu aeg poliitikutest ja nende valimisest ning ainult mõni harv kord millestki muust. Kusjuures see midagi muud on samuti tihedalt seotud valimisega, näiteks puuviljade valimine supermarketis.

Räpina publikule tegi palju nalja kohaliku eluolu naljaks keeramine. Naerma pani ka Oja oskus rakendada näitlejameisterlikkus kodanikuseisukoha väljendamise vankri ette. Moran seevastu liikus Tartus laval vähe ning rõhus loomulikule pajatajasoonele.

Tuntud poliitikuid karikeerides ei hoidnud Oja värve kokku ja andis täie rauaga. Mõnigi nali oli lausa õel. Pole ime, kui mõni poliitik, keda monotükis nimetatakse näiteks ahviks või nälkjaks, võtab solvumise tõttu koguni kohtutee ette.

Poeetiline puänt

Etenduse lõpus oli poeetiline puänt, mis polnud mõeldud publiku naerutamiseks, pigem vastupidi. Sellest hoolimata – aga võib-olla just seepärast – kõlas Räpina aianduskooli saalis rikkalik aplaus, mis kasvas peaaegu sama võimsaks ovatsiooniks nagu Brežnevi ajal.

Monotükk viib näitleja 19 järjestikusel päeval 19 erinevasse saali. Täna ootab Oja ees Türi, homme Rapla, laupäeval Võru ja pühapäeval Tartu.

Viimane etendus on Viljandi pärimusmuusika aidas 19. oktoobril, valimiste eelõhtul. Siin ongi sobivaim koht lehelugejaile ütelda, et minu meelest on «Nüüd tõesti aitab jamast» oivaline valimisreklaam, ülimalt õigesti ajastatud ja tõsiste kavatsustega tehtud meelelahutus.

Mart Normet ja Erik Moora

«Nüüd tõesti aitab jamast»

Laval Peeter Oja

Monoteatri esietendus 1. oktoobril Räpina aianduskoolis