Välisministeeriumi kultuuristipendiumi said Paju ja Ojasoo

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Copy
Lavastaja Tiit Ojasoo.
Lavastaja Tiit Ojasoo. Foto: Artur Sadovski

Välisminister Urmas Paet andis täna kahele Eesti loomeinimesele - kirjanikule, režissöörile ja ajakirjanikule Imbi Pajule ning lavastaja Tiit Ojasoole üle välisministeeriumi kultuuristipendiumi, kummalegi 15 000 krooni.


Paeti sõnul on Paju ja Ojasoo andnud olulise panuse Eesti ühiskonna ja ajaloo edukal tutvustamisel välismaal.

«Soovime tunnustada mõlemat loomeinimest, kelle väärtusliku kunstilise ja intellektuaalse tegevuse tulemusel tunnevad rohkemad välisriikides elavad inimesed Eesti ühiskonda ja ajalugu,» sõnas Paet.

Ojasoo on tunnustatud Eesti lavastaja, kes vaatleb kriitilise pilguga ühiskonna elu ja seal toimuvat. Ojasoo lavastatud «ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni» on osalenud arvukatel välisriikides toimunud festivalidel. See on Eesti teatri väljaspool Eestit enimreisinud lavastus.

Paju püüab minevikust rääkimise kaudu vaadata tulevikku, sest tee tervema ühiskonnani toimub läbi valupunktide analüüsimise. Palju üritab ajalugu käsitleda eelkõige läbi tunnete.

2009. aastal esilinastus Imbi Paju ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm «Soome lahe õed», mis esilinastus nii Helsingis, Tallinnas kui Brüsselis.

Paju film räägib Eesti ja Soome naiste kogemuse kaudu 1930. aastate, Teise maailmasõja ja okupatsioonide aegsetest sündmustest. 2005. aastal linastus Pajul dokumentaalfilm «Tõrjutud mälestused», mis jutustab kahe õe kasvamisest stalinismi, nõukogude okupatsiooni ja terrori tingimustes, kus mälestuste tõrjumine oli inimese ainus enesekaitse.

2009. märtsis ilmus Imbi Paju ja Sofi Oksaneni koostöös küüditamise 60. aastapäeva puhul artiklitekogumik «Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi.»

Tagasi üles