/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/28/29472t1ha938.jpg)
Kultuurkapitali tänavuse eelarve suuruseks kujuneb ligi 250 miljonit krooni ning kuna rahaga pole priisata, siis on ka toetuste taotlemisel rangemad reeglid.
Kulka tänavuseks eelarveks kujuneb ligi 250 miljonit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe sõnul koguneb nõukogu eelarvet kinnitama tõenäoliselt 26. veebruaril oma korralisel koosolekul. Ta lisas, et eelmise aasta eelarve täitmise täpsed andmed selguvad lähipäevil, kuid selle suurusjärk on ligi 290 miljonit krooni.
Selle aasta olulisemate muudatustena on kultuurkapital selgelt sätestanud, et riigiasutustele, avalik-õiguslikele institutsioonidele ja äriühingutele tegevustoetusi ei eraldata. Altmäe sõnul on seni tegevustoetust saanud üks äriühing.
Samuti ei toeta kultuurkapital taotluse esitamise tähtajaks juba toimunud üritusi, päevaraha maksmist, vastuvõttude ja bankettide toitlustamist, pidevaid pikaajalisi aruandevõlglasi ning aruande esitamise tähtaega 30 päeva ületanud aruandevõlglasi. Arundevõlglased ei saa stipendiume kahe järgneva jaotuse jooksul. «Olemasoleva sätte korral üle 30 päeva aruande võlgu olevad taotlejad ei saa kahe järgneva kvartali jooksul enam taotleda. Loodame selle sammuga paranda täiendavalt aruannete esitamise tähtaegadest kinnipidamist,» ütles Altmäe.
Samuti ei toeta kultuurkapital ebaselgelt ja puudulikult vormistatud taotlusi ning ehitus- ja renoveerimistöid. Viimane ei kehti riiklikult tähtsate kultuuriobjektide puhul, nagu Kumu laenu tagasimaksmine ja Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitusega seondavad kulud.
Kultuurkapital ei anna toetusi ka heategevusprojektideks, näiteks stipendiume heategevusüritustel osalejatele, sest Altmäe sõnul võib eeldada, et sellistel üritustel osalejad teevad seda tasuta ning esinejad selle eest stipendiume ei küsi.
Ta lisas, et kultuurkapital ei toeta ka traditsiooniliste rahvaürituste, nagu näiteks jaanipäev, riilike pühade ja pidulike ürituste korraldamist. «Toetame ka edaspidi üritusi ja projekte, millel on kultuuriline sisu, kuid lihtsalt koosolemise vorme ei toeta ja see tingimus vajas selget sätestamist,» ütles Altmäe.
Alates selle aasta jaanuarist on kultuurkapital ühe tingimusega sätestanud ka vähemalt kümne protsendi suuruse omaosaluse projektides. Seejuures maksab kultuurkapital teotust vastavalt aruandele ehk kui kulud osutusid planeeritust väiksemaks, siis omafinantseeringu määr peab kulutuste real olema ikkagi vähemalt kümme protsenti.